Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli arengukava

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli arengukava 2006-2009

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (edaspidi kool) arengukava on strateegiline dokument, milles määratletakse kooli tegevuse eesmärgid nii Eestis kui rahvusvaheliselt aastani 2008. Arengukavas sõnastatakse kooli missioon, visioon, põhiväärtused, strateegilised eesmärgid ja eesmärkide saavutamise teed koos tegevuskavaga.
Kooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest ja kooli tööd reguleerivatest määrustest, seadustest jne.
Erialade lõikes koostati arengukavad 2004. aastal, perspektiiviga 2006 – 2010.
Arengukava arutati läbi erialaliitudega, tööandjatega ja esitati 2004. aasta mais ”Erialade päeval” avalikule arutelule ja kooli nõukogule.
Arengukava koostamist jätkati 2005. aasta sügisel vastavalt kooli uuenenud rollile ja vastutusele. Rektoraadi liikmed koostasid institutsionaalse arengukava projekti, mis läbis avaliku arutelu õppetoolides, kiideti heaks kooli nõunike kogus ja võeti vastu kõrgkooli nõukogus.

Taust
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on riigi rakenduskõrgkool, mis tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse, kõrgharidusstandardi, kutseõppeasutuse seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Õppetöö korraldus koolis võimaldab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist.
Kool asub Tallinnas ja koolil on alates 2006. aastast osakond Kohtla-Järvel.
Kool pakub rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegse õpikeskkonnaga tervishoiu-, teenindus- ja sotsiaalalast koolitust rakenduskõrghariduse ja kutsekeskhariduse tasemel ning tööalast koolitust.
Koolis on seitse õppetooli: õenduse, ämmaemanduse, optomeetria, hambatehnika, tegevusteraapia, farmaatsia ning üld- ja toetavate ainete õppetool.
Koolis õpib 19.10.2005. aasta seisuga 1131 üliõpilast ja 46 õpilast hooldusõe erialal.
Kooli üliõpilased saavad rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrghariduse. Lõpetajate diplomid on tunnustatud nii Eesti kui Euroopa tööturul ja kraadiõppes.
Kooli õppekeeleks on eesti keel, vene gümnaasiumi lõpetanutel on võimalus õppida süvendatult eesti keelt.
Kooli õppejõududest 15% on doktorikraadiga, 62%-l õppejõududest on magistrikraad või vastav kvalifikatsioon. Doktoriõppes jätkab 3 õppejõudu (seisuga 19.10.2005).
Koolil on rahvusvaheliste vahetusprojektide raames välislektorid ja kooli õppejõud õpetavad teiste riikide kõrgkoolides (North-Karelia Polytechnic, Turku Polytechnic, Sydväst Polytechnic, Helsinki Diaconia Lahti department, T.E.I. of Athens).
Kool on lülitunud Euroopa Liidu programmidesse, mille kaudu võrreldakse õpetamise taset ja sisu, et tagada nõuetele vastavat kvaliteeti. Ühiselt töötatakse välja erialade süvaõppeks valikainete kursuseid.
Kool on alustanud koostööd Venemaaga (St. Peterburgi Meditsiiniakadeemia, Bogorodski Meditsiiniinstituut, Nizhny Novgorodi Diabeediliit, Vene Föderatsiooni Nizhny Novgorodi Rahvatervise Ministeeriumi Riiklik Meditsiiniakadeemia), et jagada oma teadmisi ja toetada Venemaa õenduse arengut spetsiifilistes õendusalastes küsimustes.

Missioon
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli missioon on rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina pakkuda õppijatele kvaliteetset tervishoiu-, teenindus- ja sotsiaalalast kõrg- ja kutsekeskharidust, tööalast koolitust ning rakendusuuringute ja rahvusvahelistumise kaudu arendada õpetatavaid erialasid.
Visioon
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on Eestis ja rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkool, kus koostöös välisprogrammidega arendatakse elanikkonna tervise vajadusest lähtuvalt ühiskonnale vajalikke valdkondi ja kooli lõpetajatel on valmisolek ja võimalus asuda pärast lõpetamist tööle valitud erialal.
Aastaks 2008 on visioon saavutatud, kui:
Magistriõppes: Nendel erialadel, kus magistriõppe võimalus Eestis puudub, tehakse Sotsiaalministeeriumi tervishoiu valdkonna töötajate koolituskomisjoni heakskiidul ettevalmistusi Vabariigi Valitsusele sooviavalduse esitamiseks õppe avamiseks (välisülikoolidevahelise rahvusvahelise projektina valmistatakse ette magistriprogramm tegevusteraapia erialal ja vajadusel ka teistel erialadel).
Rakenduskõrgharidusõppes: Kool on tervishoiualade koolitaja Eestis ja oma õppekavade raames kompetentsuskeskus. Tervishoiuteenuse osutajate koolitusvajadusest lähtuvalt ja Sotsiaalministeeriumi tervishoiu valdkonna töötajate koolituskomisjoni heakskiidul koostöös erinevate osapooltega töötatakse vajadusel välja uued õppekavad.
Kutseharidusõppes: Koolis toimub õpe tervise ja heaolu õppevaldkonna raames, tuginedes riiklikele strateegiatele ning tööturu vajadustele. Avatakse uusi õppekavasid kutsekeskhariduse tasemel.
Kohtla – Järve osakonnas toimub õppetöö kõrghariduse ja kutsekeskhariduse tasemel ning korraldatakse tööalast koolitust.
Rakendusuuringutes ja arendustegevuses: koolil on koostöös tööandjate- ja erialaliitudega välja töötatud rakendusuuringute suunad, viiakse läbi rakendusuuringuid, mille tulemusi rakendatakse konkreetse eriala edendamiseks. Kool korraldab regulaarselt rahvusvahelisi konverentse, et arutada erialade aktuaalseid probleeme ja saada tagasisidet vastavate erialade esindajatelt Eestist, Euroopa riikidest ja mujalt. Rakendusuuringute ja arendustegevuse tulemusi avaldatakse regulaarselt ajakirjades ja kogumikes ning rahvusvahelistel erialakonverentsidel. Kool on jätkuvalt aktiivne rahvusvahelises koostöös.
Tööalases koolituses: kool korraldab kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ning vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet. Kool töötab välja uusi täiendkoolituse programme vastavalt tööandjate, erialaliitude, sotsiaal- ja haridusasutuste ning tööturu nõudlusele.

Kooli iseloomustavad:
• rahvusvahelistele nõuetele ja kohalikule eripärale vastavad õppekavad,
• motiveeritud õppijad,
• erialapraktikute kaasatus õppe- ja arendustöösse,
• koostöö erinevate Eesti kõrgkoolidega ning õppekavade ühisosade ja ühisõppekavade olemasolu,
• kõrge kvalifikatsiooniga personal,
• väga hea õppe- ja töökeskkond, kaasaegsed praktilise õppe vahendid,
• pidevalt arenev infotehnoloogiline keskkond,
• aktiivne osalus rahvusvahelistes programmides,
• riigisisene projektitöö,
• tihe koostöö tööandjatega ja erialaliitudega.

Põhiväärtused
Kool toetub oma tegevuses järgmistele põhiväärtustele:
• Võrdsus - võrdne kohtlemine, multikulturaalsus, erisuste väärtustamine.
• Vabadus ja pühendumine - võimalus areneda, vabadus teha valikuid ja vastutustunne valikute ees.
• Õiglus - avatus ja diskussioon, vigadest õppimine.
• Kompetentsus ja kriitiline mõtlemine - kooli töötajad on oma valdkonna spetsialistid, kes on võtnud omaks elukestva õppe põhimõtted, analüüsivad oma erialaseid vajadusi ja leiavad teid eriala arendamiseks läbi pideva uurimistöö.
• Pidev areng - kooli töötajad on valmis uute teadmiste ja oskuste omandamiseks, et tagada erialade pidev areng ja kooli kõrge maine.
• Rahvusvahelisus ja koostöö – kool on pidevas koostöös arengut toetavate organisatsioonidega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt, viies ellu rahvusvahelistumise strateegiat.
• Õppijakesksus - kooli õppijaskonna liikmed on täieõiguslikud organisatsiooni juhtimises ja arengus kaasarääkijad. Kool toetab õppijate osalemist õppetöö korralduses, planeerimises, õppekavade arendamises ja õppijaskonda puudutavate küsimuste lahendamises.
• Multiprofessionaalsus - kool kujundab töötajates ja õppijates oskuse teha meeskonnatööd erinevate elukutsete esindajatega.

Strateegilised alaeesmärgid aastani 2008
Võttes arvesse Eesti kõrgharidusestrateegiat, tervishoiuerialade arengukavasid, Euroopa Liidu direktiive ja teisi riiklikke strateegilisi dokumente, püstitatakse järgmised eesmärgid:
• Tuginedes riiklikele strateegiatele ja tööturu vajadustele, avatakse uusi õppekavasid kõrghariduse ja kutsekeskhariduse tasemel ning korraldatakse tööalast täiendkoolitust.
• Kool toimib pidevalt areneva organisatsioonina, kellel on tihe koostöö erialaliitude, tööandjate ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koolis viiakse läbi rakendusuuringuid.
• Häid õppe- ja töötulemusi aitavad saavutada kooli õppimisvõimalused ja õppekeskkond. Õppijad kujunevad õpingute jooksul aktiivseteks ja ennast juhtivateks isiksusteks ning on valmis tegema koostööd erinevate elukutsete esindajatega.
• Kohtla-Järve osakond on kujunenud kohalikuks tervishoiualade koolituskeskuseks.
• Koolis jätkub aktiivne rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine.
• Kool on õppiv organisatsioon, kus õppejõud on aktiivne oma valdkonna arendaja, oma ala asjatundja, kes teeb koostööd teiste kõrgkoolidega.
• Koolis on loodud ja rakendatud kvaliteedijuhtimise süsteem.
Eesmärkidest lähtuvalt keskendutakse 2005. – 2008. aastal järgmiste ülesannete täitmisele:
Õe põhikoolituse, ämmaemanda ja hambatehniku õppekavad läbivad akrediteerimise 2008. aastal:
• Hambatehniku, õe põhikoolituse ja ämmaemanda õppekavade akrediteerimise ettevalmistamine ja koostöö tõhustamine praktikabaasidega ja praktika juhendajatega. Õppejõudude osaluse taastamine praktika juhendamises praktikabaasis.
• Õenduse ja ämmaemanduse ning hambatehnika erialal tegeleb kool aktiivselt erialaõpetajate koolitusega magistritasemel, õppekava täitmisse kaasatakse erialaspetsialiste ülikoolidest, süvendatakse olemasolevaid ning otsitakse uusi rahvusvahelisi kontakte.

Ellu on rakendatud:
• erialase suunitlusega hästitoimiv muutuvate ühiskonna- ja erialatingimustega integreeritud nõustamissüsteem õppijatele;
• tihe koostöö praktikabaasidega, 50% juhendajatest on läbinud praktikajuhendajate koolituse;
• lõpetajate tagasisidesüsteemi arendatakse koostöös tööandjate ning erialaliitudega ja see on osa kooli sisehindamissüsteemist;
• riiklikele strateegiatele ja tööturu vajadustele tuginevate õppekavade avamine kõrg- ja kutsekeskhariduse tasemel.

Kool tegutseb pidevalt areneva organisatsioonina tihedas koostöös erialaliitude, tööandjate ja rahvusvaheliste organisatsioonidega:
• Tõhustatakse koostööd praktikabaasidega, tagamaks teooria ja praktika integratsioon.
• Jätkatakse ühiste koolitusprogrammide elluviimist ja mentorikoolitust.
• Tehakse koostööd erialaliitudega õppekavade arendamise osas.
• Osaletakse rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses ja selle kaudu ollakse kursis erialade arengusuundadega.

Kooli õppimisvõimalused ja õppekeskkonna arendamine:
• Koolihoone on renoveeritud ja sisustatud ning kujundatud kaasaegseks õpi- ja töökeskkonnaks, täiendusi tehakse vastavalt tekkivatele vajadustele.
• Infotehnoloogia pidev arendamine võimaldab optimaalse personali arvuga korraldada ning juhtida kooli tööd, kaasajastada õppemeetodeid ning parendada info liikumist.
• Koolituses rakendatakse e-õpet.
• Õppekavad on kaetud erialase teaduskirjandusega ja eestikeelsete õppematerjalide arv vastab õppetööst tulenevatele vajadustele ja akrediteerimise nõuetele.
• Kooli üliõpilaskodu on meeldiva elukeskkonnaga õppimist ja puhkust toetav ning turvaline elukoht õppijatele.
• Kooli raamatukogu on oma materiaal-tehnilise varustatusega võrdväärne partner teistele samaväärsete kõrgkoolide raamatukogudele. Raamatukogu teenindab õppijaid ja tervishoiutöötajaid ning kõiki, kellele fondi kasutamine on vajalik ja arendav.

Kohtla-Järve osakonna käivitamine ning stabiilse õppe- ja töökeskkonna kujundamine:
• Analüüsitakse koolitusvajadust ja tehakse ettepanekuid riiklikuks koolitustellimuseks õdedele ning hooldusõdedele.
• Analüüsitakse personali vajadust ja koostatakse personali arengukava, et tagada kohapealse õppe vastavus kõrghariduse ja kutsekeskhariduse nõuetele.
• Kooliruumide kasutamise efektiivsust analüüsitakse ja tehakse otsus koolihoone ökonoomse kasutamise osas.
• Lähtuvalt tööturu vajadustest alustatakse Kohtla-Järve osakonnas 2006. aastal õe õpet ja 2007. aastal optometristi õpet.
• Arendatakse ideed meditsiinimuuseumi avamiseks kooli ruumides ja selleks raha leidmiseks projektipõhiselt.
Aktiivne siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö ning võrgustumine:
• Tõhustatakse sisulist koostööd Eesti kõrghariduse õppeasutustega: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Akadeemia Nord, Eesti Mereakadeemia, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Tartu Tervishoiu Kõrgkool jne.
• Euroopa riikidega on välja kujunenud püsiv koostöö ja kool on lülitunud koostöösse Venemaaga.
• Läbi programmide SOCRATES/ERASMUS (õpetajavahetus, üliõpilaste vahetus, temaatilised võrgustikud, õppereisid), Leonardo da Vinci (arendus- ja vahetusprojektid), Tempus ning Grundtvig toimub pidev projektitöö erialade arendamiseks.

Õppiv organisatsioon:
• sisekoolitused toimuvad vastavalt organisatsiooni vajadustele ja eesmärkidele;
• väliskoolitused toimuvad vastavalt tekkivale vajadusele;
• õppejõududele toimuvad aktiivõppe meetodite koolitused, et rakendada neid meetodeid õppetöös;
• kool soodustab õppejõudude kraadiõpet, et tagada avatavate dotsendi ja professori ametikohtade täitmisel konkurentsivõime;
• kool arendab organisatsioonikultuuri, jätkab traditsioone, kujundab tugeva meeskonna;
• kool värbab ja rakendab kraadiga õppejõude ning toetab juhtimispotentsiaaliga töötajate arengut;
• kool kaasab üliõpilasi ja vilistlasi kooli juhtimisse;
• kool toetab õppejõudude võõrkeelte omandamist ja eesti keele oskuse arendamist.

Kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine:
• kool koostab kvaliteedikäsiraamatu õppetegevuse kvaliteedi juhtimise alustest ja selleks vajalikest õigusaktidest ning juhenditest;
• sisehindamine - pidev parendamisele suunatud protsess;
• kõrgkooli liikmeskonna, vilistlaste ja klientide arvamuste ning ettepanekute pidev analüüs ja arvessevõtmine õppekavade arendamisel;
• individuaalne, meeskondade ja struktuuriüksuste eneseanalüüs;
• õppekavade nõukogude töösse välisekspertide kaasamine;
• õppeprotsessis osalejate regulaarne küsitlemine õppekorralduse kvaliteedi kohta;
• lõpetanute hinnangute analüüs õppetegevuse kvaliteedi kohta;
• tööandjate hinnangute uuring õppekavade ja lõpetanute kvalifikatsiooni kohta;
• õpetamise ja ainekursuste hindamine üliõpilaste/õpilaste regulaarse küsitluse alusel;
• juhtkonnapoolsed kvaliteedi siseauditid.