Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Väljaandja: Haridus- ja teadusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 10.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 07.01.2015, 5

 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärus

Vastu võetud 05.01.2015 nr 5

Määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

 (1) Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse, kutseõppeasutuse seaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

 (2) Kõrgkooli nimi inglise keeles on Tallinn Health Care College.

 (3) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.  Kõrgkooli asukoht ja postiaadress

 (1) Kõrgkool asub Tallinnas. Kõrgkooli üks struktuuriüksus asub Kohtla-Järvel. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis.

 (2) Kõrgkooli postiaadress on Kännu 67, 13418 Tallinn.

§ 3.  Pitsat, konto ja eelarve

  Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, kõrgkooli logo ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ja oma eelarve.

2. peatükk Kõrgkooli eesmärk ja ülesanded 

§ 4.  Kõrgkooli eesmärk

  Kõrgkooli eesmärk on olla rahvusvaheliselt tunnustatud ajakohase õpikeskkonnaga tervise ja heaolu õppevaldkonnas koolitust pakkuv rakenduskõrgkool, edendada õpetatavaid kutsealasid arendustegevuse ja rakendusuuringute abil, mõjutada rahvastiku tervisekäitumist ja aidata kaasa tervisliku elukeskkonna kujundamisele ning korraldada tööalast täienduskoolitust.

§ 5.  Kõrgkooli ülesanded

  Kõrgkooli ülesanne on:
 1) viia läbi õpet rakenduskõrgharidusõppe ning kutseõppe tasemeõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade alusel;
 2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
 3) luua kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks ja pedagoogiliseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste õppejõudude, õppekasvatusala töötajate, üliõpilaste ja õpilastega Eestis ja välisriikides;
 4) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega;
 5) koostada ja arendada kõrgkooli õppekavasid ning korraldada õppemetoodilist tööd ja koostada tööalase täienduskoolituse õppekavasid;
 6) koostada ainealaseid metoodilisi juhendeid, õppevahendeid ja -materjale ning toetada nende väljaandmist;
 7) pidevalt parendada kõrgkooli ainelist baasi arengukavast ja õppekavadest tulenevatest nõuetest lähtudes;
 8) teavitada üldsust oma tegevusest;
 9) sõlmida õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega koostöölepinguid õppetegevuse eesmärkide kohaselt;
 10) kaasata õppejõudude ja õppekasvatusala töötajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;
 11) osutada põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;
 12) arendada partnerlus- ja koostöösuhteid välisriikide õppeasutuste, teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning vahetada kokkuleppe kohaselt üliõpilasi, õpilasi, õppejõude ja õppekasvatusala töötajaid;
 13) osaleda rahvusvahelistes projektides õppetegevuse arendamise ja rakendusuuringute tegemise eesmärgil;
 14) tegeleda nõustamisega tervise ja heaolu õppevaldkonnas;
 15) korraldada põhitegevusega seotud konverentse, seminare ja muid üritusi;
 16) osaleda Eesti haridus- ja tervishoiupoliitika kujundamises.

3. peatükk Rektor ja rektoraat 

§ 6.  Rektori pädevus

  Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7.  Rektori ülesanded

  Rektor:
 1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
 2) esindab kõrgkooli rakenduskõrgkooli seaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
 3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid esindama kõrgkooli ja tegema selle nimel tehinguid talle rakenduskõrgkooli seaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
 4) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
 5) juhib kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
 6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
 7) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
 8) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamiskorra;
 9) hoolitseb õppe- ning teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
 10) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
 11) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude, õppekasvatusala töötajate ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
 12) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kõrgkooli töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
 13) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
 14) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
 15) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
 16) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
 17) on aruandekohustuslik nõukogu ning valdkonna eest vastutava ministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile;
 18) täidab teisi rakenduskõrgkooli seadusest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8.  Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9.  Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

 (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 7 lõikele 1 valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, või tema volitatud esindaja sõlmib rektoriga töölepingu.

 (2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

 (3) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10.  Rektorile umbusalduse avaldamine

 (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

 (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

 (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

 (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11.  Rektoraat

 (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid, finants- ja haldusdirektor ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

 (2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi ning asendavad rektorit temalt saadud volituse alusel.

 (3) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (4) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

4. peatükk Nõukogu ja nõunike kogu 

§ 12.  Nõukogu pädevus

  Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 13.  Nõukogu koosseis

 (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, finants- ja haldusdirektor, üks õppejõudude esindaja igast õppetoolist, üks esindaja kutseõppe osakonnast ja üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. Üliõpilaskonna esindajate arvu määrab rektor.

 (2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 14.  Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
 1) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
 2) võtab vastu akadeemia arengukava, esitades selle enne kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;
 3) otsustab kõrgkooli rahvusvahelise suhtlusega seonduvaid küsimusi;
 4) kehtestab kõrgkooli sümbolid (logo, lipp, rektori ametiraha, märk, medal jm) ja nende kasutamise korra;
 5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
 6) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja;
 7) kiidab heaks õppekavad ja nende muudatused;
 8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
 9) kinnitab õppekorralduseeskirja;
 10) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2;
 11) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
 12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
 13) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
 14) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
 15) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kõrgkooli lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
 16) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
 17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
 18) kinnitab õppeprorektori esitatud ettepanekute alusel lõputööde kaitsmise ja lõpueksamite komisjonide esimehed ja liikmed;
 19) otsustab olulisemaid õppe- ja arendustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte õppetooli;
 20) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
 21) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
 22) kehtestab korralisele õppejõule loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ja selle tasustamise tingimused ja korra;
 23) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
 24) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalisõppejõuks teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid;
 25) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
 26) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
 27) kehtestab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
 28) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra;
 29) kinnitab riigieelarve vahendite ja majandustegevusest laekunud tulu kasutamise korra;
 30) kinnitab eelarve täitmise aruande;
 31) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
 32) kuulab ära rektori, prorektorite ja õppetoolide juhatajate ning teiste struktuuriüksuste tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
 33) võib moodustada komisjone ja töörühmi;
 34) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.

§ 15.  Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

 (1) Rektor korraldab õppejõudude esindajate valimised nõukogusse iga kolmanda aasta juunis. Nõukogusse valitud liikme volitused algavad sama aasta 1. septembril ja kestavad kolm aastat.

 (2) Õppejõudude esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised õppejõud, kellega on sõlmitud tööleping vähemalt kolmeks aastaks.

 (3) Õppejõudude esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.

 (4) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus igal aastal maikuu jooksul. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

 (5) Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Õppejõudude esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus.

§ 16.  Nõukogu õigusaktid ja töökord

 (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

 (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

 (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

 (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled selle liikmed. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

 (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu liikme õigused ja kohustused, istungi päevakorra koostamise alused, elektrooniliselt töötamise kord, avalikud suhted ja küsimuste arutamise kord.

 (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 6, 30 ja 31 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

 (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

 (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

 (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna. Nõukogu istungil on õigus sõnaõigusega osaleda õpilaskonna esindajal.

§ 17.  Nõunike kogu

  Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste juhtimine 

§ 18.  Struktuur

 (1) Kõrgkooli struktuuri moodustavad õppe-, arendus- ja haldusstruktuur.

 (2) Õppestruktuuri üksused korraldavad õppetööd, arendusstruktuuri üksused korraldavad arendus- ja rahvusvahelist tööd ning haldusstruktuuri üksused toetavad õppe- ja arendustegevust ning korraldavad finants ja haldusteenistust.

 (3) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

 (4) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kõrgkooli eesmärke oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning töö- ja kodukorra alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

 (5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

 (6) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§ 19.  Õppestruktuur

 (1) Õppestruktuuri moodustavad õppetoolid, osakonnad ja teised õppetööd korraldavad ja arendavad struktuuriüksused. Õppestruktuuri juhib õppeprorektor.

 (2) Õppetool on ühe või mitme lähedase õppekava või õppeaine õpetamist ja arendamist korraldav struktuuriüksus, mis ühendab õppe- ja arendustöö ning rakendusuuringutega tegelevaid õppejõude, üliõpilasi ja õpilasi ning teisi õppetooli tegevusvaldkonda kuuluvaid töötajaid. Õppetooli juhib kutseala juhtiv õppejõud kõrgkoolis.

 (3) Osakond on struktuuriüksus, kes toetab õppetööd, rakendusuuringute tegemist ja arendustegevust ning korraldab õppetööd. Osakonda juhib osakonnajuhataja.

 (4) Kutseõppe osakonna ülesandeks on viia läbi õpet kutseõppe tasemeõppe õppekavade alusel, korraldada tervise ja heaolu valdkonna analüüse, teha ettepanekuid uute õppekavade koostamiseks, osaleda valdkonna kutsestandardite väljatöötamisel ning tegeleda riigisisese ja rahvusvahelise koostööga.

 (5) Õppestruktuuri üksuse tegevuse alused ja korra sätestab struktuuriüksuse põhimäärus.

§ 20.  Arendusstruktuur

 (1) Arendusstruktuuri moodustavad üksused, mis juhivad ja korraldavad kõrgkooli arendustööd, sealhulgas rakendusuuringute tegemist, ning rahvusvahelist tööd. Arendusstruktuuri üksused teevad koostööd kõrgkooli kõikide struktuuriüksustega kõrgkooli eesmärkide täitmiseks ning moodustavad vajaduse korral erinevate üksuste esindajatest meeskondi ja komisjone. Arendusstruktuuri juhib arendus- ja rahvusvaheliste suhete prorektor.

 (2) Arendusstruktuuri kuuluvad raamatukogu, tööalast täienduskoolitust korraldav üksus ning välissuhteid koordineeriv ja korraldav üksus.

 (3) Raamatukogu ülesanne on tellida õppe- ja teadustööks vajalikud teavikud, kujundada ja hoida kogu ning teha see kasutamiseks kättesaadavaks, korraldada kõrgkooli kirjastatud väljaannete jaemüük ning hallata paljundus- ja printimislimiite.

 (4) Tööalast täienduskoolitust korraldava üksuse ülesanne on töötada välja ja korraldada täienduskoolituskursusi ning teha koostöös tööandjate ja huvigruppidega kindlaks täienduskoolituse vajadused.

 (5) Välissuhteid koordineeriva ja korraldava üksuse ülesanne on vastutada rahvusvaheliste projektide ja rahvusvaheliste suhete toimimise eest, valmistada ette lepingud ning korraldada projektide aruandlus.

§ 21.  Haldusstruktuur

 (1) Haldusstruktuuri moodustavad üksused, kelle põhitegevus on õppetööväline ja kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruste alusel. Haldusstruktuuri juhib finants- ja haldusdirektor.

 (2) Haldusstruktuuri kuuluvad finantsüksus, IT-üksus ja haldusüksus.

 (3) Finantsüksuse ülesanne on töötada välja kõrgkooli arengut toetav finantspoliitika ning rakendada ja arendada seda, koostada kõrgkooli eelarve, korraldada finantsanalüüs ja -planeerimine.

 (4) IT-üksuse ülesanne on korraldada infotehnoloogia areng ja koordineerida seda, soetada ja hooldada riist- ja tarkvara ning toetada e-õpet.

 (5) Haldusüksus haldab kõrgkooli kasutusse antud riigivara ja korraldab selle majandamist. Üksuse ülesanne on hankida kõrgkooli tegevuseks vajalik vara, korraldada toitlustamine, majutamine ja valveteenistus ning korraldada kõrgkooli kasutusse antud hoonete, rajatiste, sõidukite, seadmete ja muu vara hooldus ja remont, soojamajandus ning vee- ja kanalisatsioonimajandus.

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 22.  Õppekava

  Kõrgkoolis toimub õppetöö:
 1) kõrghariduse tasemel rakenduskõrgkooli seadusele ja Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
 2) kutsehariduse tasemel kutseõppeasutuse seadusele ja kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardile vastavate kutseõppe tasemeõppe õppekavade alusel.

§ 23.  Üliõpilaste ja õpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

 (1) Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ning arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (2) Õpilased võetakse kutseõppe õppekavadele vastu kutseõppeasutuse seaduse §-s 25 ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras ning arvatakse kõrgkoolist välja nõukogu kehtestatud tingimustele ja korras.

§ 24.  Õppekorralduse alused

  Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduseeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

7. peatükk Liikmeskond 

§ 25.  Liikmeskond

  Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, õppekasvatusala töötajad, teadustöötajad, teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 26.  Õppejõud, õppekasvatusala töötajad ja teadustöötajad

 (1) Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid.

 (2) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile kohaldatakse rakenduskõrgkooli seadusega, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid.

 (3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 23 lõigetele 7–9.

 (4) Kutseõppe õppekavade õppekasvatusala töötajate ametikohad täidetakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-le 39.

 (5) Kõrgkooli teadustöötajatele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega kehtestatud nõudeid. Kõrgkooli teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

 (6) Õppejõudude, õppekasvatusala töötajate ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor asjaomase tegevusvaldkonna prorektori ettepanekul igaks õppeaastaks.

§ 27.  Teised töötajad

 (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada kõrgkooli sujuv töö, hoida korras kõrgkooli vara ja osutada tugiteenuseid.

 (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 28.  Töötajate õigused ja kohustused

 (1) Töötajal on:
 1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
 2) õigus kasutada õppe- ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
 3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
 4) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
 5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
 6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

 (2) Kõrgkooli korralisel õppejõul on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit.

§ 29.  Üliõpilased ja õpilased

 (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe täis- või osakoormusega õppesse.

 (2) Õpilased on isikud, kes on võetud õppima kutseõppesse.

§ 30.  Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

  Üliõpilasel ja õpilasel on:
 1) õigus saada kõrgkoolilt teavet õppekorralduse kohta;
 2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
 3) õigus kutseõppe õppekava alusel õppides valida õppeaineid valikainete piires;
 4) õigus ühisõppekava alusel õppides läbida oluline osa ühisõppekavast ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
 5) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
 6) õigus kasutada õppetööks tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, praktikumiruume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
 7) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilas- või õpilasesindusse;
 8) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
 9) õigus osaleda õppetöös ning kohustus sooritada ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad õigel ajal;
 10) õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
 11) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
 12) õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
 13) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
 14) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 15) õigus saada üliõpilaspilet rakenduskõrgkooli seaduse § 24 lõike 1 punkti 9 või õpilaspilet kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõike 8 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
 16) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras;
 17) õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
 18) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt tekitatud kahju;
 19) muud rakenduskõrgkooli seaduse, kutseõppeasutuse seaduse, põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele ja õpilastele kehtestatud õigused.

8. peatükk Üliõpilaskond ja õpilaskond 

§ 31.  Üliõpilaskond ja õpilaskond

 (1) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad kõrgkooli üliõpilaskonna.

 (2) Kõrgkooli õpilased moodustavad kõrgkooli õpilaskonna.

 (3) Üliõpilaskond ja õpilaskond teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

 (4) Üliõpilaskond ja õpilaskond võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjaga antud volituste piires.

§ 32.  Üliõpilas- ja õpilasesindus

 (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus ja õpilasesindus (edaspidi mõlemad esindus), kes esindavad üliõpilaskonda ja õpilaskonda suhetes kõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud üliõpilane. Õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud õpilane.

 (3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas.

 (4) Esinduse valimised toimuvad iga aasta märtsikuus vabadele kohtadele ja kohtadele, kus liige on olnud kaks aastat.

 (5) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna ja õpilasesindus õpilaskonna esindajad kõrgkooli nõukogusse ning teistesse kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel.

 (6) Kõrgkooli eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida esindus kasutab üliõpilas- ja õpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna ja õpilaskonna finantseerimiseks kõrgkooli eelarvest esitab esindus.

§ 33.  Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri

 (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri.

 (2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale ja õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

 (3) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond ja õpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

 (4) Esindus esitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

 (5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

 (6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk Vara ja finantseerimine 

§ 34.  Vara

  Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara riigivaraseadusega sätestatud korras.

§ 35.  Finantseerimine

 (1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

 (2) Kõrgkooli teadus- ja arendustegevust finantseeritakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sätestatud alustel ja korras.

 (3) Kõrgkoolil on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: täiendus- ja tasemekoolitus, sealhulgas eksternõpe, rakendusuuringud, lepinguline arendustöö, erialane nõustamine ja erialaste teenuste osutamine (v.a tervishoiuteenused), erialane kirjastamine sotsiaalteenuse ning tervise ja heaolu õppesuunal, liikmeskonna osutatud teenuste turustamine ning üliõpilastele ja õpilastele majutusteenuse osutamine. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

10. peatükk Aruandlus, kontroll ja järelevalve 

§ 36.  Aruandlus

  Kõrgkool peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 37.  Kontroll

  Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 38.  Järelevalve

  Kõrgkooli tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

11. peatükk Rakendussätted 

§ 39.  Kõrgkooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.

Jevgeni Ossinovski
Minister

Janar Holm
Kantsler