Ajalugu & Rektorid

  • 2006

    2006. aastal korraldati ümber Kohtla-Järve Meditsiinikool taas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksuseks.

  • 2005

    2005. aastal sai kool ümberkorralduste tulemusena riigi rakenduskõrgkooli staatuse (Vabariigi Valitsuse korraldus 28.02.05. nr 118) ja jätkab tegevust Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nime all.

  • 2001
    • Ülle Ernits

      ERNITS, Ülle, õde-sotsiaalteaduste magister. (7. XII 1962 Tallinn). Lõpetas med–õena Tallinna Meditsiinikooli 1983. Seejärel med–õde Tallinna Linna Kiirabihaiglas 1983-1991, sh neuroloogiakliiniku õde Oulu Ülikooli Keskhaiglas Soomes. Oli õpetaja Tallinna Meditsiinikoolis 1991–1998; asedirektor 1998–2001; direktori kt XII 2001–2002; direktor 2002–2005; Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori kt 2005–2006; rektor 2006–2016. Doktoriõppes Tampere Ülikoolis terviseteaduste osakonnas / University of Tampere School of Health Sciences.

  • 1996

    1996. aastast alustati järk-järgulist üleminekut kõrgharidusele.

  • 1995
    • Raimond Lihtmaa

      LIHTMAA, Raimond, arst-pediaater. (5. I 1941 Pajusi v.; praegu Jõgeva mk.) Õppis TRÜ arstitead ravi erialal 1963–1970 ja lõpetas selle cum laude. Internatuuris Pärnu Linna Haiglas pediaatria erialal 1970–1971. Seejärel töötas Viljandi rjn Suure-Jaani jsk-haiglas arsti, osk-juhataja ja peaarstina 1970–1977, 1979–1991, sh Väike-Maarja haigla lasteosak-juhataja 1986–1991. Taastusraviarst 1991. Töötas oma taastusravi erapraksises 1991–1996. Spetsialiseerus TÜ-s taastusravi arstiks 1994–1995. Täiendanud ennast mitmel pool, sh Hiinas taastusravi alal. Oli Tallinna Meditsiinikooli direktor 16. X 1995 – 7. XII 2001. Aastast 2001 taastusraviarst oma erapraksises. Võtab haigeid vastu Tallinnas, Pärnus ja Hiiumaal.

  • 1992

    Alates 1992. aastast võetakse kooli vastu ainult keskhariduse baasil õppijaid.

  • 1982
    • Arkadi Michelson

      MICHELSON, Arkadi, arst-psühhiaater. (11. VIII 1945 Tapa linn). Esimesed 8 klassi õppis Tallinna 33. Kk, seejärel 1961 õppis Tallinna 16. Kk ning läks tööle ENSV Raudteehaiglasse operatsioonitoa sanitariks. Õppis TRÜ arstiteadusk 1963–1970. TRÜ lõpetamise järel 1970–1971 töötas arstina TRÜ psühhiaatria kateedri v-laborandina. Seejärel 1971–1973 Leningradi sõjaväeringkonna sv-osa nr 74565 arst, ltn alates I 1974 TRÜ psühho-farmakoloogia labori n teaduslik töötaja. NLKP liige 1974. Tallinna Meditsiinikooli direktor 1982–1995. Seejärel teenistuses Kaitsejõudude Peastaabi meditsiiniteenistuses 1995–2004, sh med teenistuse

  • 1981
    • Pavel Petruhhin

      PETRUHHIN, Pavel, arst-pediaater. (26. II 1927 NSVL, Orlovi obl, Orlovi raj, Golohvastovo k – 14. IV 2006 Tallinn). Õppis velskriks Orjoli linna Orlovski velsker-ämmaemandate koolis 1944–1947. Õppis Leningradi I Pediaatria Instituudis 1958–1964, lõpetas kiitusega. Töötas velskrina Orlovi raj 1947–1950; Leningradi sv-osas nr 45773 velskrina 1950–1961. Pediaatriaõpingute lõpetamise järel arst-ordinaator Tallinna Merimetsa Haiglas 1964–1973. Oli Tallinna II Lastehaigla peaarst 1973–1977; juhtis Tallinna Mustamäe Lastehaiglat ehitusjärgus peaarstina 1977–1979; ühtlasi töötas Tallinna Kiirabihaigla Kiirabijaamas laste vältimatu abi (arst)-pediaatri ametikohal alates 1977. Luges Tallinna Meditsiinikoolis lastehaiguste kursust alates 1977; samas direktori aset 1980–1981, direktor 1981–1982, seejärel õpetaja ja hiljem õppejõud 1982–2001, v-laborant 2002–2005. Omas pediaatria erialal I kvalifikatsiooni kategooriat. Autasustatud ENSV Tervishoiuministeeriumi aukirjaga 1977.

  • 1980
    • Hella Tomson

      T(H)OMSON, Hella, õpetaja. (17. I 1926 Tallinn – 9. I 2009 Tallinn). Lõpetas Iru 6-klassilise algkooli 1940 ja asus õppima Tallinna Tütarlaste Kaubanduskooli, mille lõpetas 1943. Tööl masinakirjutajana Põllumaj Keskvalits Maaviljelusvalits 1943–1944; seejärel töötas põllutöölisena ja oli vanemate ülapidamisel maal. Alates X 1944 EK(b)P KK erisektoris masinakirjutaja. 1949 viidi üle valvesekretäriks, kus oli kuni 1952. Õppis Ed. Vilde nim Tallinna Pedag Instituudi loodusteaduse – geograafia teadusk loodusteaduse erialal 1952–1956 ja Riikliku Eksamikomisjoni otsusega omistati talle Kk keemia ja bioloogia õpetaja kvalifikatsioon. Komsomolikomitee sekr Ed. Vilde nim TPedI 1956–1957. Keemia õpetaja Tln 21. Kk 1956–1957. Asus elama Moskvasse, kus abikaasa Rudolf T. õppis M Kõrgemas Parteikoolis ja töötas v-ekskursioonijuhina Üleliidulise Põllumajandusnäituse ENSV paviljonis 1957–1958. EKP Tallinna Linna Keskrajooni Komitee instruktor koolide alal 1958– 1961. Õppejõud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis 1961–1963, sh parteibüroo sekr aset. Oli Tallinna Meditsiinikoolis keemia õpetajaks ja direktori aset õppe(kasvatustöö)alal 9. I 1963 – 16. I 1981, sh direktori kt ja direktor 1. II 1980 – 16. I 1981 ja kooli parteialgorganisatsiooni sekr. Medal: ”Eeskujuliku töö eest” 1951. NLKP liige 1953. Pensionil alates 17. I 1981.

  • 1977

    1977. aasta sügiseks valmis oma koolihoone Kännu tänaval, mis parandas oluliselt õppimise tingimusi. Sisustati nõuetele vastavad kabinetid ja laboratooriumid, alustati tervishoiualade õppimist toetava raamatukogu rajamist.

  • 1970

    1970. aastal valmis üliõpilaskodu väljastpoolt Tallinna õppimaasuvate õppijate majutamiseks.

  • 1968
    • Alfred Raamat

      RAAMAT, Alfred, arst-kirurg. (15. XII 1919 Tallinn – VI 1998 Tallinn). Õppis aastatel 1926 – 1941 algkoolis Tallinnas, Türi Linna Progümnaasiumis ja Türi Linna Gümnaasiumis, sh kaks aastat kodus kopsude haigestumise tõttu. Nõukogude Liidu tagalasse sundmobiliseerimise ajal 1941 kontoriametnik. Oli Tatari autonoomses nõukogude sotsialistlikus vabariigis Kaasanis ja Tseljabinskis tööpataljonis 1941–1942; seejärel Punaarmee 8. ELK, 7. laskurdiviisi, 354. laskurpolgu ja 438. kaardiväe laskurpolgu sanitaarinstruktor 1942–1945. Sai Velikije-Luki lahingutes raskelt haavata ja oli haiglaravil umbes 8 kuud. Demobiliseeriti 1945. Õppis 1945–1951 TRÜ arstiteadusk, õppimise ajal oli arsti kohusetäitjana Tartu Rajooni Kiirabi Jaamas 1950–1951. Õpingute lõpetamise järel töötas Tallinnas Toidukaubastus san-arstina 1951–1952, ühtlasi kirurg Nõmme polikliinikus. Luges kirurgiat ENSV Punase Risti Keskkomitee juures olevatel meditsiiniõdede 8-kuulistel kursustel, hiljem andis kirurgia loenguid Tallinna Meditsiinilises koolis 1961–1962. Oli arst-kirurg Tallinna II Linna Haiglas kirurgia osakonnas 1952–1964, ftisiokirurg Tallinna Vabariiklikus Tuberkuloositõrje Dispanseris kopsukirurgia osakonnas 1964–1968. Seejärel Tallinna Meditsiinikooli direktor 8. IV 1968 – 01. II 1980. Vabastatud direktori kohalt seoses sõjaveteranina personaalsele pensionile jäämisega. Seejärel koolis õpetaja aastatel 1980–1984. Direktoriks oleku ajal töötas arst-kirurgina Tallinna Harjumäe Haiglas, selle Polikliinikus 1968–1970;Pelgulinna Haiglas 1971–1972. Töötas Harju ATEK-is arst-kirurgina 1982–1983. NLKP liige alates 1965, med teenistuse kapten, ENSV teeneline tervishoiutöötaja 1978. Autasustatud medalitega: mh Vapruse eest; osavõtu eest Suurest Isamaasõjas; 30 aastat võidust.

  • 1966

    1966. aastal Kohtla Järve osakond sai iseseisvaks meditsiinikooliks.

  • 1965
    • Argo Rooks

      ROOKS, Argo, arst-neuroloog ja tervishoiu organisaator. (24. XII 1934 Jõhvi – 14. III 2014 Tallinn). Lõpetas Tartu Ehitustehnikumi kiitusega 1954. Õppis TRÜ arstiteadusk, mille lõpetas 1960. Oli Tallinna Meditsiinikooli direktor 28. XII 1964 – 1968; Tallinna Vabariikliku Haigla peaarsti asetäitja töövõimetuse ekspertiisi alal kuni 1968, hiljem samas peaarsti asetäitja polikliinilisel alal seisuga 1985. NLKP liige alates 1970.

  • 1960
    • Nina Tihase

      TIHASE, Nina, arst-terapeut. (7. VIII 1923 Nõukogude Liidus, Omski linn). Õppis Novosibirski Meditsiiniinstituudis ravi erialal 1941–1946. Töötas Novosibirskis tervishoiuministeeriumi alluvusega raviasutuses nr 2 arst-pediaatrina 1947–1948, lasteaias nr 2 arstina 1948, seejärel raseduspuhkusel. Oli Tallinna Linna II Haigla arst-terapeut 1948–1955,1956–1960; Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Tervishoiu osak Kalinini rajooni arst-inspektor 1955–1956. Seejärel Tallinna Meditsiinilise Kooli (alates 12. XII 1964 Tallinna Meditsiinikool) direktor 5. V 1960–28. XII 1964; seejärel jätkas samas sisehaiguste õpetamist 1965–1989. ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumis ATEK (esimees), peaekspert alates 1964. Töötas seal veel III 1989. Elas Tallinnas.

  • 1959
    • Uno Meikas

      MEIKAS, Uno, arst-dermatoloog ja tervishoiu organisaator. (9. III 1931 Rakvere – 19. I 2012 Tallinn). Õppis TRÜ-s, mille lõpetas 1956; TRÜ arstiteadusk. nahahaiguste ja dermatol-neuroloogia kateedri van-laborant 1956–1958. Oli Tartu Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli direktor 01. IV 1958 – 17. VIII 1959; ühtlasi Tartu Naha- ja Suguhaiguste dispanseri dermatoloog ja Tallinna Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli direktor 17. VIII 1959 – 5. V 1960. Seejärel Vabariikliku Tervishoiutöötajate AÜ Eesti Vabariikliku Komitee esimees 1960–1967; Tallinna Linna TSN TK tervishoiuosakonna juhataja 1967–1975; Tallinna Kiirabihaigla peaarst 14. III 1975 – 14. III 1984; ühtlasi 0,5 amk Tallinna Vabar Naha- ja Suguhaiguste Dispanseri dermatoloog 1959–1977 ja alates I 1977 0,5 amk Tallinna Kiirabihaigla Kiirabijaama vanemarst. Juhtis haiglat algul ehitusjärgus olevana, I järk avati 1979 ja II järk avati 1980. Alates IV 1984 ENSV Sotsiaalhooldusministeeriumi Vabariikliku Arstliku Tööekspertiisi komisjonide metoodilise koosseisu esimees. NLKP liige alates 1958. Autasud: V. I. Lenini 100. aastapäeva juubelimedal; medal Töövapruse eest ja ENSV ÜNP aukiri (1970). EKP Tallinna Linnakomitee liikmekandidaat 1972 ja liige 1980; ENSV teeneline arst 1982.

  • 1950
    • Peeter Kukk

      KUKK, Peeter, arst-günekoloog. (28. XII 1910 Peterburg – VII 1968 Tallinn). Arsti eriala omandas Leningradi Sõjaväe Meditsiini Instituudis 1937 ravi erialal. Edasised andmed lünklikud. Teenis Punaarmees: oli 8. ELK 7. laskurdiviisi 27. laskurpolgus vanemarst. ÜK(b)P liige aprillist 1945. Demobiliseerimise aeg pole teada. Autasud: Punatähe orden ja kolm medalit. Spetsialiseerus Leningradi Arstide täienduskursustel akušöör-günekoloogiks 1948 (III kategooria). Oli Tallinna Vabariikliku Meditsiinilise Keskkooli direktor 7. IV 1950 – 16. VII 1959. Töötas täiendavalt akušöör-günekoloogina Tallinna Vabariiklikus Haiglas 1952 ja hiljem Tallinna I Sünnitusmajas günekoloogina alates 1955, sh samas peaarstina VIII 1959 – IV 1963. Peale peaarsti kohalt vallandamist töötas sealsamas arstina 1963–1968. NLKP-st heideti välja IV 1963 ebaseaduslike abortide tegemise eest kodustes oludes 1961–1963. Tallinna Mererajooni Rahvakohus karistas teda 27.5.1963 kaheaastase vabaduskaotusega tingimisi, sh nõuti sisse 140 rubla riigituludesse ning konfiskeeriti abordi tegemise instrumendid.

  • 1946
    • Justin Norman

      NORMAN, Justin, arst-kirurg. (23. IX 1897 Urvaste v Võrum – 12. XI 1979 Tallinn). Nooruses osales revolutsioonilises tegevuses, 1918–1919 Permis Kubermangu Erak Komisjoni sekr. 1919–1921 Punakaardis Loode ja Lõunarindel Nõuk Venemaal. Õppis akadeemik Pavlovi nimelises I Meditsiiniinstituudis Leningradis; lõpetas selle 1928 ja töötas seejärel sama asutuse hospitaalkirurgia kliinikus 1928–1939. Oli Leningradi Oktoobri raudtee haigla kirurg ja hospidali ülem 1939–1944; ühtlasi Leningradi blokaadi ajal kirurg 1941–1944, seejärel ENSV Raudteede arstlik-sanitaarteenistuse ülem Tallinnas 1944–1946, Vabariikliku Tallinna Kliinilise Keskhaigla peaarsti asetäitja ravi alal 1946, peaarst I. 1947 – XI 1949; lisaks 1954–1972 ordinaator. Samaaegselt ühtlasi ka Tallinna Vabariikliku Meditsiinilise Kk direktor 1. V 1946 – 6. IV 1950; Tallinna linna peakirurg 1949–1950, 1950–1954, ENSV Tervishoiuministri asetäitja ja ka Ministeeriumi kolleegiumi liige 1950. Tallinna Vabariikliku Haigla traumatoloogiaosakonnas arst 1954–1979. VSDTP liige alates märtsist 1917 (hilisem ÜK(b)P ja NLKP). Autasud: mh Oktoobrirev orden, Punatähe orden, Orden Austuse märk. Korduvalt autasust ENSV ÜNP aukirjadega. ENSV teeneline arst (1947). Liidulise tähtsusega personaalpensionär alates 1955.

  • 1945
    • Voldemar Saulin

      SAULIN, Voldemar, arst-organisaator. (24. XII 1907 Kärdla v Saaremaal – 5. XI 1946 Tallinn). Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1925. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust 1925–1936. Arsti kutse omandas 1936. Töötas jsk arstina Saaremaal alates 1938. Seejärel Haapsalu haigla sisehaiguste osak juh 1940–1941. Läänemaa TSN Täitevkomitee tervishoiuosakonna juhataja 1941. Evakueerus nõukogude tagalasse VII 1941; valmistas seal ette meditsiiniõdede kursusi 1942; näit. Tambovis loodud velsker-ämmaemandate koolis 1943, mille direktoriks oli V–XII 1943. Seejärel Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadile alluva haigla nr. 1 direktor-peaarst ja ühtlasi Tartu maakonna tervishoiu osakonna juhataja 1944 (ENSV TRK käskkirja alusel); nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse ülem, juhataja 1944; Tallinna linna sisehaiguste haigla juhataja 1944–1946, sh peaarst kuni surmani; ühtlasi Tallinna Meditsiinilise Kk juhataja, direktor 12. I 1945 – IV 1946. Alates 1. IV 1945 õppeasutuse ametlik nimi Vabariiklik Meditsiiniline Keskkool (Tallinn). Akadeemiliselt EÜS “Ühenduse“ ja ÜS “Raimla” vil!

  • 1944

    Pärast sõda 1944. aastal jätkati regulaarset õppetööd Tallinna erinevates haiglates ja koolides.

    • Valter Pärtelpoeg

      PÄRTELPOEG, Valter, arst-õppejõud. (3. XI 1900 Peterburg – 8. II 1971 Tartu). Õppis Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumis ja lõpetas selle 1919. Võitles Vabadussõjas koolipoiste pataljonis. 1919–1920 omandas kursustel velskri kutse Tartus. Seejärel õppis TÜ arstiteadusk, omandas arsti kutse 1926. Oli TÜ arstiteadusk anatoomia instituudi assist 1926–1933, ühtlasi anat-õp kõrgemas kunstikoolis ”Pallas“ 1929–1932 Aastatel 1933–1937 oli Audaku leprosooriumi juhataja. TÜ anat-inst assist 1937–1944, TRÜ dots 1944. Seejärel töötas Tallinna Meditsiinilise Kk direktori kt-na, juh (vt lisa joonis 2) 1. X 1944 – 12. I 1945 ja Tartu Meditsiinilise Keskkooli juh (kohakaasluse alusel) alates 1. II 1945–1946. TRÜ anat kat juh, dots 1945–1950; siis dots, õppeül-täitja kuni 1968. Õpetanud süstemaatil ja dünaamil anat-t. Täiendas end Prantsusmaal (1938) ja Ungaris (1939). 1930. a-te lõpul valminud dr-vk “Lülide sisestruktuuri sõltuvus välistegureist” hävis sõjakeerises. Uurinud lülide välis- ja siseehitust seoses nende funktsiooniga, leeprahaigete settereaktsiooni. Oli ka tuntud mükoloog.

    • Valentin Roland Savi

      SAVI, Valentin Roland, arst-õppejõud. (1. V 1902 Narva – 13. XI 1958 Tartu). Lõpetas Narva 1. Gümnaasiumi 1920. Võttis osa Vabadussõjast. Õppis ja lõpetas TÜ arstiteadusk 1920–1926. Õpingute ajal töötas Tartu ülik dermatoloogia polikliinikus 1924–1925 ja Kuressaare mudasuplusasutuses kolm kuud suvel 1925 prof. A. Paldrocki juhatusel. Seejärel pärast õpingute lõpetamist Hiiumaal jsk arst 1926–1927; ühtlasi sel ajal 4 kuud Hiiu-Kärdla jaoskonna haigla juhataja; seejärel n-assist ja v-assist Tartu Ülikooli silmakliinikus 1928–1932. Täiendas ennast välismaal silmakliinikutes Saksamaal Freiburgis juhataja prof Th. Axenfeld’i ja Tšehhoslovakkias, Prahas prof Eelschnig’i juures, lisaks vahepeal Šveitsis, Zürichis prof A. Vogt’i silmakliinikus aastal 1927–1928. Ülikoolis töötamise ajal arstiteaduse doktorant. Oli silmaarst ja Kuressaare linnaarst 1932–1935, Raudtee Tervishoiu Ameti Raudtee polikliiniku silmaarst Tallinnas 1935–1941. Nõukogude tagalas arst Sverdlovski oblastis 1941, silmaarst Tseljabinskis Kirovi polikliinikus 1942, arst eriülesannetel ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures Moskvas 1942–1943, Kalinini linnas hospidali nr 1757 v-ordinaator 1943, Tambovi linnas ENSV velskrite ja ämmaemandate kooli pedagoog ja direktor XII 1943 – IX 1944. Alates I 1945–1950 TRÜ arstitead oftalmoloogia kateedri juhataja, dots ja ENSV TRK Tartu Silmakliiniku juhataja, (hiljem peaarst). Seejärel TRÜ otorinolarüngoloogia ja oftalmoloogia kat dots 1950–1958 ja Vabariikliku Tartu Kliiniline Haigla silmaosak juh 1951–1958. Oli ENSV Tervishoiu Ministeeriumi Õpetatud Nõukogu liige, Vabariikliku oftalmoloogide teadusliku seltsi esimees ja vabariigi pea-oftalmoloog. Valentin Savi nekroloogi järgi organiseeris ta II MS ajal ajal NSVL tagalas Eesti meditsiinilise keskkooli. Meditsiiniteaduste kandidaat 1949 (trahhoomi alal). Kuulus Tallinna Eesti Arstide Seltsi 1936–1944. Akadeemiliselt korp! Fraternitas Estica vil!

  • 1943
    • Voldemar Saulin

      SAULIN, Voldemar, arst-organisaator. (24. XII 1907 Kärdla v Saaremaal – 5. XI 1946 Tallinn). Lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1925. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust 1925–1936. Arsti kutse omandas 1936. Töötas jsk arstina Saaremaal alates 1938. Seejärel Haapsalu haigla sisehaiguste osak juh 1940–1941. Läänemaa TSN Täitevkomitee tervishoiuosakonna juhataja 1941. Evakueerus nõukogude tagalasse VII 1941; valmistas seal ette meditsiiniõdede kursusi 1942; näit. Tambovis loodud velsker-ämmaemandate koolis 1943, mille direktoriks oli V–XII 1943. Seejärel Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadile alluva haigla nr. 1 direktor-peaarst ja ühtlasi Tartu maakonna tervishoiu osakonna juhataja 1944 (ENSV TRK käskkirja alusel); nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse ülem, juhataja 1944; Tallinna linna sisehaiguste haigla juhataja 1944–1946, sh peaarst kuni surmani; ühtlasi Tallinna Meditsiinilise Kk juhataja, direktor 12. I 1945 – IV 1946. Alates 1. IV 1945 õppeasutuse ametlik nimi Vabariiklik Meditsiiniline Keskkool (Tallinn). Akadeemiliselt EÜS “Ühenduse“ ja ÜS “Raimla” vil!

  • 1942
    • Boris Voogas

      VOOGAS, Boris, eriarst naistehaiguste ning sünnitusabi ja haavahaiguste alal. (10. XI 1897 Rapla v Harjum – 12.VIII 1973 Stockholm, Rootsi). Õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis, selle lõpetamise järel Tartu Ülik arstiteadusk 1916–1924. Täiendas ennast Pariisis 1924 günekoloogia alal. Arstiõpingud viibisid revolutsiooni, sõja ja Vabadussõjas osalemise tõttu. Töötas Tallinna koolides 1918–1920 õppejõu asetäitjana ja tervishoiu õpetaja 1925–1928. Töötas Eesti Punase Risti Peavalitsuses erinevatel ametikohtadel, sh transpordiosk juh, õdede osak juh, EPR esimene abiesimees 1919–1940, Seli Sanatooriumi juh aset 1925. Oli Tartu Ülikooli subassistent Tallinna linna Keskhaigemajas ja volontäär I Sv haiglas alates 1924; Sv Keskhaigla nooremordinaator 1928; lõpetas Sõjakooli aspirantide kursused 1928 ja seejärel san-n-leitnant 1928; san-leitn 1932; san-kapt 1937.Tartu Ülik naistekliiniku juh käsutuses 1929–1930, seejärel taas teenistuses sv arstina 1930, sh Merejõudude Juh käsutuses Merejõududes v-arstina 1930–1931; haigla naisjaoskonna juh 1930–1931; haigla n-ordinaator 1933; haigla sugu- ja nahahaiguste jsk juh 1934. Sv keskhaigla san-velskrite kursuste ülema ajutine kt ja ülem 1936–1940. Teenistuses 1. Suurtükiväegrupis 1936–1940 med-arstina, Kv Keskhaigla günekoloog-kirurgi ja naisjsk juh, sh Kv Tervishoiuvalitsuse ülema käsutuses käsundusarstina 1936–1938, ühtlasi v-ordinaator Sv Keskhaiglas 1938 ja Diakonisside asutuse haigla juh 1940. Loengupidaja TÜ arstitead 1938. Naistehaiguste ning sünnitusabi ja haavahaiguste eriarst 1940. Kv med-kantselei juh 1940 ja Üksiku Õhukaitse Suurtükiväedivisjoni v-arst med kapten 1940–1941. Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) volitatud esindaja Tallinna raviasutuste varade ülevõtmisel oktoober 1941; 7. sektsiooni (tegeles tervishoiu aladega) juh 1942, seejärel ERÜ Tervishoiuosakonna juh 1942–1943. Tallinna Õdede Kool on Eesti Rahva Ühisabi sotsiaalse iseloomuga käitiste hulgas ja seda juhatab Boris Voogas I 1942–III 1943. Hiljem on ta Eesti SS Leegioni Kindralinspektuuri VI osak ülem 1944. See osakond juhtis Leegioni SS-väeosade tervishoiuala ja sellele allusid kõik sv haiglad ja laatsaretid. Viimased andmed Eesti territooriumil tegutsemisest on 18. IX 1944, kui ta sai korralduse haiglate ja laatsarettide koheseks likvideerimiseks. Kokku omas 11 erinevat autasu (risti, märki, medalit), sh EPR, EKL, Vabadussõja ja Ühistöö kuldmälestusmärk. (kuni 1939). Kuulus Tallinna Eesti Arstide Seltsi 1925–1944.

  • 1941

    1941. aastal liideti Õdede Kooliga Velskrite Kool ja õppeasutus hakkas kandma Tallinna Meditsiinilise Keskkooli nime. Sõja ajal evakueeriti kool Tambovisse, Venemaale.

    • Elmar Jakobson

      JAKOBSON, Elmar, arst-patoloog. (4. VI 1904 Viljandim – 13. IV 1992 Stockholm Rootsi). Lõpetas Tartu Õhtu Ühisgümnaasiumi 1926. Seejärel õppis TÜ-s 1926–1935. Oli teadustööl Tartu ülik patoloogia instituudis prof A. Valdese juures 1935–1937. Arst Tallinna Ühise Haigekassa Haiglas alates 1937; ühtlasi arst haigla juures asuvas keemilis-bakterioloogia laboratooriumis 1938–1940. Võetud Sõjaväe reservi arvele eriteadlase-arstina meditsiini alal 1939. Siirdus Keskhaiglasse prosektori kohale (oli ametis seisuga 26. I 1940) ning pärast haigla ümbernimetamist määrati Tallinna I Haigla patoloogiks (XI 1940). Jätkas sealsamas anatoomilise histoloogia osakonna juhataja arst (prosektorina) 1941–1943. Haigla ümbernimetamise järel Keskhaiglaks 1943 jätkas patoloogia osakonna juhatajana 1943–1944. Kohakaaslusega Tallinna Meditsiinilise Keskkooli direktori asetäitja juuli 1941 ning seejärel direktor august – oktoober 1941. Pääses mobilisatsioonist ning sügiseni 1944 töötas haiglas, hiljem Rootsis. Töötas taas arstina alates 1945, sh uurija-arst Karolinska Meditsiiniinst kliinikus. Rootsi Eesti Arstide Seltsi esimees. Akadeemiliselt EÜS-i vil!

    • Zinaida Saar

      SAAR (end. nimi Semenov), Zinaida, arst-õppejõud. (21. V 1915 Pihkva kubermang, Irboska v (ka Linnuse v), Petserimaa – 08. III 2005. Tartu). Õppis Petseri Ühishumanitaargümnaasiumis vene osak 1929–1934, selle lõpetamise järel TÜ arstiteadusk 1934–1940 ja lõpetas TRÜ 1946. Oli EK(b)P TÜ parteialgorganisatsiooni ÜK(b)P liikmekandidaat 1940–1941. Kui direktor Viinapuu VI 1941 lahkus töökohalt ja anti kohtutribunali alla kui „tööfrondilt jooksik“, määrati ajutiselt Tallinna Meditsiinilise Kk direktoriks alates 1. VII 1941. Viidi teenistuse huvides üle EVAK hospidali nr 10 ordinaatori kohale alates 1. VIII 1941. Evakueerus Tšuvassi ANSV-sse, oli polikliinikus ordinaator, naistenõuandla juh ja sanitaarinspektor, san-epid jaama juh ja infektsionist ja tervishoiuosak juh 1941–1944. Seejärel rahvakomissariaadi kooseisus Järvamaa tervishoiuosak juh, ajutine ülesannete täitja III–VI 1944; ENSV tervishoiu rahvakomissariaadi toitlusala v-riigi sanitaarinspektor VI–XII 1944; Nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse juh XII 1944 – II 1945; seejärel ENSV Riikliku San-epid jaama epidemioloog, juh; nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse ülem; ENSV Tervishoiumin laste ravi profülaktiliste asutiste ja sünnitusabi osak ülem 1947. Seejärel ENSV TA EKMI n tead töötaja 1947–1951. Seejärel Tartu Linna Nakkushaigla peaarst 1952–1954. TRÜ Pediaatria kateedri v-õpetaja, hiljem kateedri juh 1954–1962; nakkushaiguste, dermatoloogia ja veneroloogia kateedri juh 1962–1968, sh ühendkateedri nakkushaiguste osak juh aastani 1984. Kaitses lastetuberkuloosi teemalise meditsiinikandidaadi väitekirja 1952.

    • Hans Viinapuu

      VIINAPUU, Hans, arst vaimuhaiguste ja kopsuhaiguste alal. (4. XI 1897 Kärstna v Viljandim – 7. VII 1987 Göteborg Rootsi). Osales Vabadussõjas 2 kuud, oli merejõudude käsutuses 2. järgu madrusena 1919. Õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kus omandas arsti kutse 1926. Oli n-assist Tartu Ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinikus 1924–1929. Nõmme tuberkuloosi sanatooriumi arst 1929–1932, seejärel töötas arstina Jämejala vaimuhaiglas 1932–1939; ühtlasi Seewaldi vaimuhaigla arst 1932–1939.Töötas vabateenijana nooremarsti kohal Lennubaasis 1939–1940. Oli Kadrioru haigla omanik kevad-suvel. VI 1940 SoM-i Tervishoiu ja Hoolekande Talituse abidirektor ja seejärel ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadi Kaadrite osakonna juhataja VIII 1940; seejärel arstliku abipersonali vaneminspektor 1940–1941. Koordineeris selles ametis ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaadi poolt Tallinna Õdede Kooli ja Tallinna Velskrite Koolide tööd alates I 1941. Seejärel Tallinna Õdede Kooli ja Tallinna Velskrite Kooli liitmisel loodud Tallinna Meditsiinilise Keskkooli direktor 5. V 1941 – 1. VII 1941; samas kohakaaslusega Tallinna linna Noorte Büroo Kutsevaliku ja Kasvatusnõuande Büroo juhataja kt ja Tallinna Naiskutsekoolis õpetaja kt. Sõja puhkemisel 1941. a juuni lõpul või juuli algul ei ilmunud enam tööle, vaid liikus hoopis Tartumaale ja Viljandisse, kus ta ära tunti ja Saksa võimude poolt vahistati. Julgeolekupolitsei kahtlustas teda Saksa vägede tagalas spioneerimises. Viibis vangistuses Viljandis 14. VIII 1941 – 1. VI 1942. Vabanes vangistusest ning tal lubati töötada arstina. Vangistuse ajal Viljandis teatati talle postiga 25. I 1942 Tallinna aadressile, et talle on eraldatud vaba ametikoht Saaremaal Mustjala v arstina. Sinna ta aga ametisse ei jõudnud. Töötas Järvakandi jsk arstina 1942–1943. Mobiliseeritud Saksa sõjaväeteenistusse 1944 kevad-suvel ja töötas Viljandi sv haigla juh. Tal õnnestus pääseda üle Läänemere Rootsi, kus töötas eraarstina ja hiljem Växjö närvihaigla abijuh. Andis paguluses 1951 välja raamatu ”Vaimutervishoiu põhijooni“. Kuulus Viljandi Arstide Seltsi 1933-1944, hiljem Eesti Arstide Seltsi Rootsis. Akadeemiliselt EÜS “Ühendus“ vil!

  • 1940

    Järjepidev tervishoiualade koolitus sai alguse 1940. aastast, kui avati Õdede Kool.

    • Eduard Soonets

      SOONETS, Eduard, arst. (10. IV 1873 Pärnumaa Abja – 13. XI 1970 Saksa Liitvabariik, Baier, Berchtegadeni alev). Õppis Pärnu gümnaasiumis 1885–1893, mille lõpetamise järel Tartu Ülik arstitead 1893–1898, mille lõpetamise järel detsembris 1898 töötas Tartu hospitaalkliinikus 1898– 1899; seejärel 1895–1904 juhatas Nina pidalitõbiste asutust ja töötas tegeliku arstina Mustvees Tartumaal. Aastatel 1904–1905 töötas Berliinis. Teenistuses Tallinna linnas kooliarstina, tervishoiuarstina, usaldusarstina, seejärel Tallinna Linna Keskhaigla direktor III 1929 – XII 1940; samas peaarst 1940–1941; jätkas Tallinna Linna I Haigla (Keskhaigla) juhatajana 1941–1942. Täitis Keskhaigla direktori kohustele lisaks samaaegselt kahte ametikohta: Tallinna Linnavalitsuse eestvedamisel ja Eesti Punase Risti kaasaitamisel loodud Õdede Kooli juhataja selle asutamisest 16. X 1940 kuni kooli ühendamiseni Tallinna Velskrite Kooliga 1941; Linna Keskhaigla uue hoone projekti ettevalmistamisel arhitekt H. Johansoni üks erialane nõustaja alates 1938. Saksa sõjaväevõimude aegse EOV Sisedirektori otsuse 13. X 1942 alusel saadeti ,,teenistuse huvides“ pensionile XI 1942. a. Annetatud Valgetähe III kl teenetemärk (1939). Kuulus Tallinna Eesti Arstide Seltsi 1919-1944 (asutajaliige). Akadeemiliselt korp! Fraternitas Estica ja EÜSi vil!

  • 1800

    Alates 1800. aastast on Tallinnas lühemate perioodidena tegutsenud mitmed tervishoiukoolid. Toimusid meditsiinikursused, kus valmistati ette ämmaemandaid, õdesid ja arstiabisid peamiselt sõjaväe tarbeks