Elle Sõrmus

Emakeelepäeva tähistatakse 14. märtsil ja sel puhul vastab persooniloo küsimustele elukestva õppe keskuse eesti keele õppejõud-õpetaja Elle Sõrmus.

Elle Sõrmus
elukestva õppe keskuse keeleõppe õppejõud-õpetaja
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 3. september 2012

1) Kas emakeelepäeva tähistamine on oluline, kas ja kuidas tähistatakse kõrgkoolis emakeelepäeva?

Keel tagab mõtlemise ja mida arenenum on inimese keel, seda arenenum on tema mõtlemine. Mida paremini inimene oskab oma emakeelt, seda paremini oskab ta anda edasi oma mõtteid ja emotsioone. „Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus," on kirjutanud Carl Robert Jakobson. Iga päev tavaliselt me sellele ei mõtle, seetõttu on tore, et  kasvõi kord aastas pööratakse emakeelele rohkem tähelepanu. Kõrgkoolis oleme viimastel aastatel teinud emakeelepäevaks slaidiprogramme, mida igaüks saab virtuaalselt vaadata ja lugeda. Samuti oleme koos üliõpilastega kaasa teinud Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütluse ja arutanud nende tulemusi.

2) Kuidas leidsid tee eesti keele õpetaja ametini ja mis Sulle keele õpetamise juures enim meeldib?

Õpetajaamet meeldis mulle juba varakult. Ülikooli minnes mõtlesin esmajoones õppida kirjandust, sest mulle meeldib väga lugeda. Kuid tänu huvitavatele ja inspireerivatele keeleõppejõududele Mati Hindile, Valdek Pallile ja Toomas Helbile hakkas rohkem keel huvitama. Väga huvitav oli uurida, kuidas eesti keel on arenenud niisuguseks, nagu me tänapäeval seda kasutame, ja kuidas on võimalik seda edasi arendada. Keel on nagu Lego klotsidega mängimine, „erinevates värvides ja suurustes klotse“ kombineerides on võimalik saada erinevaid sõnavorme ja sõnu. Samuti on tore õpetada Erasmuse vahetusüliõpilasi ja näha, kuidas eesti keele õppimist nullist alustades on nad juba mõne tunniga võimelised ennast arusaadavas igapäevases eesti keeles väljendama.

3) Mida pead kõige olulisemaks oma loengute ja praktikumide ülesehitamisel?

Kuna eesti keele tunde ei ole eriti palju, siis on oluline edasi anda peamine ja oluline. Samuti tutvustada uusi suundi eesti keele vallas. Alati on hea lugeda õppijate selget ja ladusat eestikeelset teksti. Mõnikord teeb töid lugedes kurvaks emakeelse sõnavara piiratus. Meeldib, et töö on vaheldusrikas, mitmekesine ja väljakutseid pakkuv. Riigikeele tundide jaoks teen pidevalt uusi materjale, kasutades uusi tehnoloogilisi vahendeid, et mitte rutiini sattuda. Õpin ise ka palju üliõpilaste tervishoiualaseid töid lugedes. Seega olen pidevas arengus.

4) Millega tegeled vabal ajal, mis on Sinu hobid?  

Vabal ajal loen erinevas žanris raamatuid, olen juba lapsepõlvest suur lugeja. Käin teatris, eriti pakuvad mulle huvi sõnalavastused, meeldib nii traditsiooniline kui ka uuenduslik teater. Viimati vaatasin tantsuetendust „Enneminevik“, kus oli sõnal suur osa. Huvitav etendus, mis viib aeg-ajalt jälle mõtted sellele.  Iga päev jalutan koeraga, mis on väga hea mõttetööks, sest liikumine stimuleerib aju tööd. Kahjuks on käsitööle viimasel ajal vähe aega jäänud, varem ikka kudusin, heegeldasin ja tikkisin rohkem.

5) Mis on elus kõige tähtsam? 

Minu arvates on kõige tähtsam leida sisemine tasakaal, see paneb ka muud asjad paika.