Skip to main content

Kogemusintervjuu: Anetty Antropov, tervisedendus

Kogemusintervjuu: Anetty Antropov, tervisedendus

Anetty paremalt teine

Kes on tervisedendaja?  

Tervisedendaja on missioonitundega inimene, kes aitab luua ühiskonnas/kogukonnas tervist toetavat keskkonda ning suurendada inimeste võimekust oma tervise üle kontrolli haarata. 
 

Kui kaua sa oled tervisedenduse õppekaval õppinud ja kui kaua õpingud kestavad?   

Olen hetkel tervisedenduse teisel õppeaastal ja õppekava kestab kokku 3 aastat.
 

Kuidas õppetöö toimub ja milline on tunniplaan? 

Õppetöö graafik on äärmiselt paindlik - tunnid toimuvad üle nädala esmaspäevast kolmapäevani, seega on väga mugav õpingute kõrvalt ka tööl käia. Praeguste koroona-sündmustega seoses toimuvad tunnid peamiselt veebis, kuid olukorra rahunedes saame siiski klassiruumi tagasi minna. Õppejõud küsivad alati ka tudengite arvamust tundide organiseerimisel. Väga suure osa õppekavast moodustavad erinevad praktikad, mille asukohad saab tudeng endale ise valida. See on minu jaoks väga suur väärtus, olles tudengina juba kogemust saanud ka tervisedenduse “põllul” (Audentese Erakool, Päästeamet). 
 

Miks valisid sina just tervisedenduse eriala ja kuidas sa selleni jõudsid?  

Tervisedenduseni jõudsin abituriendina, kui hakkasin otsima võimalusi edasi õppimiseks. Kindlat mõtet mul ei olnud, vaid tuginesin pigem enda tugevustele ja huvialadele (suhtlemine, tiimitöö, inimesed, tervis, käitumine). Nii jõudsin oma otsingutega tervisedenduse õppekavani ja leidsin, et see õppekava vastab täpselt minu kriteeriumidele ja tundub huvitab.
 

Kes võiks tervisedendust õppida ja millised isikuomadused kasuks tulevad?  

Eriala sobib inimesele, kellele pakub huvi rahvastikus toimuv ja tervisega seotud teemad. Kindlasti peab tervisedendajale meeldima suhtlemine ja uute inimestega kohtumine - tuleb osata suhelda ja koostööd teha erinevate inimtüüpidega. Tervisedendaja amet on väga vahelduv ja mitmekülgne, seega rutiini armastavale inimesele pigem ei sobi.

                                                                 Koostöö inimestega on tervisedenduse lahutamatu osa.
 

Kuidas nägi välja kandideerimine tervisedenduse õppekavale ning kuidas soovitad selleks valmistuda?  

Kandideerimine tervisedenduse õppekavale oli nii-öelda kolmeosaline. Esmalt vaadati gümnaasiumi teatud ainete keskmist hinnet, seejärel toimus lühike eesti keele grammatika ja õigekeelsuse test ning viimaks ka vestlus. Vestlus on ilmselt neist keerukaim, seega soovitan enne vestlust tutvuda tervisedenduse olemusega ja uurida, mis ülesanded võiksid tervisedendajal tulevikus olla.
 

Kas on võimalik õppida ja töötada samaaegselt?

Mina töötan õpingute kõrvalt 0,5 koormusega Äripäeva müügitiimis. Kuna tervisedenduse õppekava tunniplaan on niivõrd paindlik, on töötamine õpingute kõrvalt kindlasti võimalik ja julgen öelda, et minu jaoks oli tööl käimata lausa liiga palju vaba aega. Töö ja õpingute vahelise tasakaalu leidmine sõltub kõik konkreetsest töökohast ja sellest, kuidas inimene ise oskab oma aega planeerida. On ka minul tulnud ette momente, mil olen pidanud mõne koolitöö hiljem järele tegema, kuid see ei ole osutunud probleemiks. Julgen õpingute kõrvalt töötamist soovitada ka teistele tervisedenduse tudengitele. Eks igaüks peab ära tunnetama enda võimed - lõhki ei peaks end keegi rebima. 
 

Sa käisid nii-öelda vahetusüliõpilaseks Belgias - räägi sellest lähemalt.  
Kus täpsemalt käisid ja miks just seal? 
Käisin õpirändes Belgias Howesti Ülikoolis linnas nimega Bruges. Varasemalt pole tervisedenduse tudengid väga palju õpirändel käinud ning õppekavajuht aitas leida erinevaid ülikoole, kus oleks sarnane õppekava. Valikus oli ka teisi riike, kuid Belgia tundus mulle sümpaatsem ja Bruges linna Googeldades jäi lausa suu vaimustusest lahti. 

Kas vahetusüliõpilaseks minna on keeruline, mis selleks tegema peab või millised tingimused peavad täidetud olema?
Õpirändesse minna ei ole üldse keeruline - tuleb ainult õppekavajuhile soovi avaldada ja asja lähemalt arutada. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on õpiränne väga soositud ja tudengeid toetatakse igal moel, et leida õige koht ja saata õiged dokumendid. 

Mina pidin kandideerima ülikooli kodulehel ja saatma erinevaid dokumente, kuid see kõik saab selgemaks siis, kui konkreetne ülikool on juba välja valitud. Howesti Ülikooli kandideerimisel oli eelduseks, et oled kolmanda aasta tudeng, kuid pidasime läbirääkimisi ja võisin minna juba pärast esimest õppeaastat.  

Kuidas vahetusüliõpilaseks olemine välja näeb - mida sa kohapeal täpsemalt tegid?  
Vahetusõpilasena olid täismahus õpe ja käisin koos teiste vahetusõpilastega koos ülikoolis kohapeal tundides. Howesti koordinaatorid korraldasid vahetusõpilastele väga palju erinevaid üritusi ja tegevusi, mis aitasid kiirelt sisse elada ja leida uusi sõpru. 

Kui tulid tagasi, kas jätkasid siin õpinguid samast kohast, kus ära minnes pooleli jäi või jätkasid ikka koos kursusekaaslastega?  
Mina otsustasin õpirändes olles mitte Eesti õpinguid samal ajal teha, kuna Belgias oli õpingutega tegemist piisavalt. Tagasi tulles jätkasin ikka koos kursusekaaslastega, kuid lihtsalt ise tuleb pidada arvet, millised ained on vaja järele teha. Kasuks tulevad head suhted ja ühendus õppejõududega - nad alati toetavad. 

Mida vahetusüliõpilaseks olemine sulle andis ja mida uut teada said?  
Vahetusüliõpilaseks olemine on kogemus, mida soovitan kõikidele. See annab edasiseks väga palju juurde – iseseisvust, keelepraktikat, uusi tutvusi ja kogemusi. Sain väga palju uusi teadmisi ka tervisedenduse valdkonnas ja just teistsuguses võtmes kui Eestis, sest kultuuriruum on erinev ja praktikad on teised. Sellised kogemused aitavad avardada silmaringi ja läheneda teemadele mitmest küljest. 

Milliseid tähelepanekuid veel välja tooksid? 
Lisaksin lihtsalt, et teises riigis võivad asjad olla hoopis teistmoodi kui Eestis harjunud oleme, nii tuli ette ka Belgias, kui väga paljud asjad panid lausa imestama. Näiteks oli ülikooli esimesel nädalal koolihoovis kõikidele tudengitele tasuta õlu ja siider. Belgias ei olnud kuskil garderoobe (ei koolis ega ka jõusaalis), koolis hinnatakse 20-punkti skaalal, peamine sõiduvahend on jalgratas jpm.
 

                                                                                                      Anetty Belgias

Mis on tervisedendajaks õppimise juures kõige toredam?  
Minu jaoks on olnud tervisedendajaks õppimise juures kõige toredam see, et mulle reaalselt pakuvad huvi need õppeained, mida ma läbin. Lisaks ka erinevad praktikad - juba praegu on võimalus teha erinevate inimestega koostööd ja näha, kuidas erinevates asutustes asjad käivad ning muidugi ka ise panustada juba omandatud teadmistega.

Kuidas õpingud lõppevad - kas eksamiga, lõputööga?  
Õpingud lõppevad lõputöö kirjutamise ja selle kaitsmisega. 

Mis on tervisedendajaks õppimise juures olnud kõige raskem ning kuidas sellest üle olla?
Kõige raskem osa on ilmselt esimesel aastal mõned üldained, mis võib-olla kõikidele huvi ei paku (näiteks anatoomia, ettevõtlus). Mida aeg edasi, seda spetsiifilisemaks õppekava läheb. Samuti võib raskusi tekitada lõputöö teema valimine, sest valdkond on päris lai. Sellisel juhul on hea kellegagi nõu pidada ja leida koos õige suund.
 

Kus saab tervisedendaja haridusega töötada? Kas tervisedendajatel tööd jagub? 
Tervisedendaja haridusega saab töötada näiteks kohalikes omavalitsustes, ministeeriumides, eraettevõtetes jne. Tervisedendaja on selline amet, mis kogub iga aastaga üha rohkem tähtsust - terviseteemad lähevad aina olulisemaks ja inimeste teadlikkus tõuseb ka seoses antud elukutsega. Ametinimetus ei pea olema just tervisedendaja, kuid tervisedendaja haridusega inimesi otsitakse ja vajatakse järjest enam.

Mida soovitaksid neile, kes mõtlevad tervisedenduse õppekavale õppima asumisest, kuid kõhklevad veel?
Kindlasti soovitan kandideerida ka siis, kui veel erialavalikus 100% kindel ei ole. Võimalik, et sisseastumise protsessi käigus saab pilt selgemaks, kas see valdkond võiks hästi sobida. Tasub ka internetist uurida ja lugeda tervisedenduse ja rahvatervise kohta. 

 

Tutvu vastuvõtuga!