Kogemusintervjuu: Kersti Urbala, terviseteadus
04.05.2022
Kersti Urbala
Kas vastab tõele, et oled terviseteaduse magistriõppe juba lõpetanud?
Jah, lõpetasin selle aasta jaanuaris.
Kuidas terviseteaduse õppekaval õppetöö toimub ja milline on tunniplaan?
Õppetöö toimus üle nädala neljapäevast laupäevani.
Õpingute alguses saime ikka kõik koos kõrgkoolis kohapeal käia. Siis aga liitus meiega COVID-19 ning loengud toimusid Zoomi vahendusel.
Kuidas jõudsid sina terviseteaduse õppekavani?
Ma pean alustama tegelikult kaugemalt - miks ja kuidas jõudsin üldse õendusesse. Mul on kaks raske immuunpuudulikkusega poega, kelle elu hoian juba 21 aastat. Aastal 2020 jaanuaris sain õe rakenduskõrghariduse diplomi ja teadsin , et meie kõrgkoolis on ka magistriõpe. Samal ajal, kui mina õe diplomi naeratusega vastu võtsin lõpetas minu üks armas kolleeg magistriõppe. Olin kuulnud vaid kiidusõnu nii õppekava kui õppejõudude kohta ja tegelikult naljaga pooleks lubasin meie vahvale rektorile õe diplomit vastu võttes: “magistris näeme!”. Sõna peab pidama. Ja kõige olulisemaks tõukeks oli tunne, et ma pole veel valmis... et ma tahaksin veel teadmisi saada. Kandideerisime magistriõppesse koos hea sõbrannaga - kahekesi koos on karta kergem. Jõudsime mõlemad võidukalt lõpuni!
10. september 2020 - nii see äge, põnev, raske teekond algas..
Kes ja miks võiksid jätkata õpinguid magistriõppes terviseteaduse õppekaval? Mida õppekava läbimine annab ja millised võimalused hiljem on töö ja õppimise osas?
Need, kes mõtlevad terviseteaduse magistriõppe peale peaksid esmalt enda jaoks selgeks mõtlema mõned teemad:
-
Kas mul on piisavalt aega?
-
Kas mul on piisavalt motivatsiooni?
-
Kas mu inglise keele oskus on piisav? Päris mitmed minu kursusekaaslased olid hädas ingliskeelsete õppematerjalidega.
-
Kas ma suudan leida tasakaalu töö, pere ja õpingute vahel ning vajadusel mõnikord õpingud esimesele kohale tõsta?
Õpinguid võiksid jätkata need inimesed, kes soovivad tegeleda teadusega, kirjutada teadusartikleid, olla õendusjuhid. Miks ka mitte pärast magistriõpet edasi doktoriõppesse minna.
Õppekava läbimine annab hea hariduse, head teadmised, mis täiendavad juba läbitud rakenduskõrghariduse õpet ning oskuse näha maailma suuremalt. Kindlasti on magistrikraadiga suuremad võimalused tööturul. Magistriõpe annab ka kindlust juurde - ma ikka vahel vaatan tagasi sellele teekonnale ja mõtlen, et küll oli raske ja põnev..
Kuidas nägi välja kandideerimine terviseteaduse õppekavale? Kuidas soovitad selleks valmistuda?
Sisseastumiseks oli vaja kirjutada arendusprojekti kava ning oli vestlus. Minul läks vestluse osa halvasti. Mõnikord juhtub, et tehnika veab alt ning minu telefon ja arvuti otsustasid just siis omi asju ajama hakata. Seega vestluse eest sain üsna vähe punkte, samas tean, et kohapeal vestlus oleks mul kordi paremini õnnestunud.
Arendusprojekti kirjutasin endale südamelähedasel teemal ja tänu headele punktidele saingi magistriõppesse sisse. Kuna tegemist oli mu enda poegade haiguse teemaga, siis uskusin, et ma ju tean sellest kõike ja teen selle arendusprojekti hästi ära. Õpingute ajal aga selgus, et idee on tõesti hea, kuid teostus keeruline. Üks, millega sel hetkel ei arvestanud olid tunded - emotsioonid keesid üle, kuna teema on mulle liiga lähedane.
Teistele soovitangi arendusprojektiks mitte liiga isiklikku teemat valida - küsige endalt, miks seda teha tahate. Aus tuleb olla eelkõige enda vastu!
Kas sa töötasid ka õpingute kõrvalt? Kuidas sa sellega toime tulid ja mida soovitaksid teistele?
Töötasin õpingute kõrvalt kahes kohas - psühhiaatriakliinikus valveõena ja õena ühes maakonnahaigla COVID osakonnas. Kindlasti on mingis osas keeruline samaaegselt töötada ja õppida, aga sellega saab hakkama. Tööandjad teadsid, et ma õpin ning vahel oli vaja plaane ümber teha ja mõlema haigla õendusjuhid tulid poolele teele vastu.
Soovitan hoida kalender avatuna ja õppimise päevadele mitte planeerida väga palju muid kohustusi. Kui midagi teha, tee hästi, südame ja kirega - kümmet asja korraga hästi teha ei saa!
Mis oli terviseteaduse magistriõppes õppimise juures kõige toredam?
Kindlasti inimesed, kellega sel teekonnal kohtusin - nii kaasmagistrandid kui tugevad ja inspireerivad õppejõud. Meie grupis olid sõna otsese mõttes Tegijad Naised, kui mõned neist otsustasid akadeemilise puhkuse võtta jäi tühi koht ja tundsime puudust neist, kes ära läksid. Kasvasime oma grupiga väga kokku ja suhtleme ka pärast lõpetamist.
Toredad olid ka rühmatööd teiste õpperühmade magistrantidega – igal inimesel on ju omad mõtted ja vaated elule ning see tegi õpingud põnevaks ja andis enda seisukohtadele palju juurde. Samuti Zoomi kogemus oli täitsa äge - lõpuks juba teadsin enamus inimesi nende kastikeste sees.
Meie õpperühmas oli ka üks magistribeebi, kes õpingud algusest lõpuni oma imelise emmega kaasa tegi – see oli armas.
Oli väga uhke tunne lõpetamisel olla üks neljast lõpukõne pidajast. Hetked, mis on tagantjärgi nii suured ja imelised!
Mis oli terviseteaduse magistriõppes õppimise juures kõige keerulisem?
Kuna valisin liialt isikliku teema ka teadusartikli kirjutamiseks, siis see tegi asja minu jaoks keeruliseks. Ma ei näinud seda, mida oli vaja teha vaid seda, mis minu arvates oli tähtis.
Samuti oli keeruline, kui osad kursusekaaslased akadeemilisele puhkusele läksid ja tegelikult oli ka endal kahel korral see plaan, kuid mind aitas kursusekaaslaste toetav jõud. Eelmisel kevadel tähtsate eksamite ajal olin oma suure pojaga haiglas ja osad eksamid tegin intensiivravis, poja voodi kõrval - see oli raske.
Kuidas õpingud lõppevad?
Minu õpingud lõppesid retsensiooni kirjutamisega ja arendusprojekti kaitsmisega.
Mida soovitaksid neile, kes mõtlevad magistriõppesse asumisest, kuid kõhklevad veel?
Ärge pikalt mõelge - kui soov on, siis tulge! Kui sisse saate, siis on pool juba tehtud. Jääb üle vaid see teekond ka lõpuni käia. See on äge teekond. Ja raske. Ja kohati suure mahuga. Ja mõnikord löövad lained üle pea kokku. Aga te saate sellega hakkama!