Ülle Ernits: õdede koolitus peab vastama inimese ja Eesti riigi vajadustele

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits. (Foto: Eventlab)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits kirjutab Meditsiiniuudistes ilmunud arvamusloos „Õdede koolitus peab vastama inimese ja Eesti riigi vajadustele), et Eestis on õdesid jätkuvalt puudu ning kutsub üles uut koalitsiooni pöörama tähelepanu tervishoiuteenuse osutajate vajadusele laiemalt.

Neli mõtet:

• Uue konsensusleppe sõlmimisel tuleks vaadata tervishoiuteenuse osutajate vajadust laiemalt, mitte ainult õdede arvu silmas pidades.
• Õdede õpe on pikk ja kallis ning ainuüksi see ei lahenda olukorda.
• Oleme kujundanud tervishoiuteenuse filigraanselt optimaalseks ja kaotanud õdede tööst aja, mil tekiks võimalus tööl hinge tõmmata, mõelda ja arutada.
• Inimese vajaduse vaatest ei piisa tervishoiuteenusest, milles on minimaalselt ennetust ja taastusravi.

Inimese tervis on küll tema enda vastutus, kuid ilma tervishoiutöötajateta ikkagi toime ei tulda. Õed on kõige suurem kutserühm, kes tervishoiuteenust osutab, samas ei ole õed ainsad, kes teenust osutavad või on teenuse osutamise juures olulised.

Koolituskohtade arv on kasvanud, kuid õdesid ikka ei jätku
Ehkki tervishoiukõrgkoolid on õeõpet suurendanud 700 kohani aastas, õdesid ikkagi ei jätku. Tervishoiuteenuse kättesaadavuseks teeb riik erinevaid, majandusest või poliitikast lähtuvaid otsuseid ja enamasti on need mõjutatud mõlemast.

Siiski, tervishoiuteenust saades-kogedes tekib tunne, et otsustajad näevad parenduskohti “seal”, abivajaja näeb vajadust teenust muuta “siin” ja sild riikliku nägemuse ning inimese vajaduse vahel oleks justkui puudu. Vajame rohkem aktiivseid kodanikke, kes survestaksid otsustajaid tervishoiutöötajate arvu suurendama ja samaaegselt analüüsima tervishoiuteenuse osutajate kogu paletti, et tekiks üldisem arusaam teenuse osutajatest.

Ebapiisav arv õdesid = tervishoiuteenuse kättesaadavuse halvenemine
Inimese tervis on igaühe enda vastutada, samas on siia kaasatud ka tervishoiutöötajad, sh õed. Ebapiisav arv õdesid tähendab tervishoiuteenuse kättesaadavuse halvenemist ja üksikisiku kaugenemist teenusest.

Üheks tervishoiuteenuse kvaliteedinäitajaks on teenuse osutajate piisav arv ja kvaliteetne haridus. Õed on kõige suurem kutserühm, kes tervishoiuteenust osutavad. Õdede hariduse kvaliteet on rahvusvaheliselt hinnatud, õdede arvu vajaduse osas oleme arvamusel, et 700 on jätkuvalt piisav. Selline mõtteviis ei ole aga jätkusuutlik, kuna tervishoiuteenuse vajadus perspektiivis kasvab.

Eestis koolitavad õdesid Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Viimastel aastatel on õdede koolituskohtade arv kokku lepitud sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning kõrgkoolidega.

Koolituskohtade arv on järjepidevas kasvufaasis, kuid õdesid ikka ei jätku. Viimastel aastatel on olukorrale tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör (PM, 1. november 2022), ometi pole midagi tuntavalt muutunud. Avades õdede koolituse ja koolitusvajaduse tagamaid tekib paratamatult küsimus, kas demokraatliku kodanikuühiskonnana on meil üldse võimalus neid protsesse mõjutada?

Vaadeldes tervishoiu valdkonna OSKA raportites välja toodud õdede vajaduse prognoosi ja õdede vajaduse käsitlemist riigikontrolli aastaaruannetes, selgub, et tervishoiuteenuse osutamise üheks peamiseks probleemiks on õdede puudus.

Samuti osutab riigikontrolör sellele, et lähitulevikus peavad Eesti elanikud olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad.

Kui arstide osas oleme OECD riikides keskmisel kohal, siis õdede osas pigem tagapool. Nimelt on OECD riikide keskmine õdede arv 1000 elaniku kohta 9,4, Põhjamaades 13,7 kuid Eestis vaid 6,48. Vastuvõtt tervishoiukõrgkoolides õe õppekavale on kasvanud, kuid selle mõju on alles ilmnemas.

Õdede õpetamise protsess on pikk ja kulukas. Efekt paar aastat tagasi aset leidnud õeõppe kohtade arvu suurendamisele saabub alles aasta-kahe pärast, sest ühe õe õppe pikkus on 3,5 aastat.

Kahjuks on õdede puuduse problemaatika olnud teada juba rohkem kui viimased kümme aastat, õdede roll tervishoiuteenuse osutamisel on kasvanud, kuid õppe mahud ei ole ajaga kaasas käinud. Probleem puudutab eriti sügavalt Tallinna, kus tervishoiuasutusi on palju ja õdedel piisab valikuid, et leida elustiilile vastav töö.

Tervishoiuteenuse liigne optimeerimine on võtnud võimaluse arutlusteks ja hingetõmbeks
Samas paneb see küsima, et äkki oleme tervishoiuteenust optimeerides kaotanud näiteks õdede tööst aja, mil tekiks võimalus tööl hinge tõmmata ja mõelda ning arutada. Aga arutada on vaja, sest ainult nii saab teenust arendada, ehk mõelda patsiendikeskselt. Kasvav koormus ja pingeline töö, samuti valikuvõimalus suunduda erasektorisse jätab riiklikud tervishoiuasutused õdede puudusesse.

Tööturul toimuvad muutused lähtuvad ühiskonna vajadustest ja peavad võimalikult kiirelt kajastuma tööjõu ettevalmistamisel. Erasektori mõju tervishoiutöötajate palkamisel avaldab tõsist mõju tervishoiusüsteemile, millega tuleb samuti arvestada.

Lisaks erasektori mõjule on lisandunud õdede erialase koolituse vajadus. Näiteks oleks vaja koolitada vaimse tervise eriõdesid ja ka lasteõendusele spetsialiseerunud õdesid, kuna praeguses tervishoiusüsteemis on vajaka eraldi ettevalmistuse saanud õdedest, kes jälgivad lisaks perearstile erinevas vanuses laste seisundit. OSKA eriuuringus (Kutsekoda, 2021, 5) märgiti õdede vajaduse kasvu juba aastal 2017 ja kiiremat kasvuvajadust nähti erakorralise meditsiini ja intensiivravi õdede hõives. Õdede iseseisev roll teenuse osutamisel on kasvutrendis ja seab väljakutsed vajalikele teadmistele.

Eesmärgiks tõsta õdede arvu 1000 elaniku kohta
Selleks, et tervishoiuteenus oleks kvaliteetne ja kättesaadav, vajame piisaval arvul tervishoiutöötajaid. Lisaks lasteõdede nappusele kasvab sotsiaalministeeriumi hinnangul Eestis krooniliste haiguste ravi ja muude toetavate teenuste vajadus. Selgub, et Eestis on 2020. aasta seisuga töötavaid õdesid 8484, rahvastiku tervise arengukava eesmärk on, et Eestis oleks 9 õde 1000 elaniku kohta. Selle eesmärgi saavutamiseks suurendati õdede vastuvõttu alates 2023. aastast kuni 700 üliõpilaseni aastas. Esialgu lepiti kokku vastuvõtu arvud õeõppesse 2026. aastani.

Kuidas saada õdesid juurde?
Kuidas saaksime õdesid juurde? Õeõppesse vastuvõtt kasvab ka tänavu, 2024. aastal, kuid tervishoiuteenuse osutamise kvaliteeti see kasv positiivselt ei mõjuta, kuna vajadus on endiselt palju suurem.

Ühe lahendusena nägime siin Ukraina õdedele õppe loomist, kuhu asus õppima üle ootuste rohkem õdesid, kahjuks aga eesti keele õppimine osutus keeruliseks väljakutseks ja nii jätkab õpinguid alla kümne alustanu. Teise lahendusena viisime ellu projekti „Õed tagasi tervishoidu“.

Oleme koostöös tööandjatega avanud regionaalseid õpperühmasid ja nii toetanud Eesti eri piirkondades õdede järelkasvu. Tervishoiukõrgkoolide regionaalne kogemus on seni näidanud, et piirkondades, kus pakume õeõepet kohapeal ja loome uusi õppekohti, on soovijaid oluliselt rohkem kui õppekohti. Head näited on siin Pärnu, Kuressaare, Haapsalu jt.

Oleme loonud rohkem regionaalseid õppimisvõimalusi nii tänastele kui ka homsetele erialadele ning äratanud kohapealsete gümnasistide ja kutseõppijate veel suuremat huvi tervishoiuerialade vastu. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool teeb koostööd 13 gümnaasiumiga.

Arvamusloo link Meditsiiniuudistes:: https://www.mu.ee/uudised/2024/07/11/odede-koolitus-peab-vastama-inimese-ja-eesti-riigi-vajadustele