Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu juhib uuest õppeaastast Ülle Ernits

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu juhib uuest õppeaastast Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, kes võttis ameti üle viimase aasta vältel esimehe ülesandeid täitnud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorilt Ulla Preedenilt.

„Koolide jaoks algab aastaring septembris uue õppeaasta algusega, see on ühtlasi hea aeg uute eesmärkide seadmiseks. Rakenduskõrgkoolid võisid tänavu rõõmu tunda rekordilisest sisseastujate arvust, koolidele laekus ligi 10 000 avaldust ja keskmine konkurss oli 5,7 avaldust kohale. Õppurite suur huvi ja ka tööandjate põletav vajadus kõrgharitud spetsialistide vastu tähendab, et üle tuleb vaadata nii koolitamisvõimekus ja õppekohtade arvud kui rakenduskõrghariduse rahastamisvõimalused,“ rääkis Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu uus esimees Ülle Ernits.

Ülle Ernits rõhutas, et Eesti rakenduskõrgkoolid näevad end partneritena nii tööandjatele kui riigile, valmistades ette tarka ja oskustega eksperttööjõudu ning pakkudes leevendust tööjõupuudusele. „Kvaliteetne rakenduskõrgharidus eeldab aga rahastust, mis vastaks tänasele hariduse kvaliteedinõuetele. Me ei paku haridust, mida saab omandada lihtsalt klassiruumis, vaid õppekeskkonnaks on kõrgtehnoloogilised ruumid ja laborid. Turbulentses majandus- ja riigieelarve olukorras on oluline kaasav ja avatud arutelu, sest on vältimatu, et vajame hariduse valdkonnas selget visiooni ja kindlat plaani, mida ja kui palju toetame avaliku raha eest ja milline saab olema iga õppuri enda või, miks mitte, ka tulevase tööandja panus kutse- või kõrghariduse omandamisel,“ sõnas Ülle Ernits.

Hariduse rahastamismudeli juures soovivad Eesti rakenduskõrgkoolid paremat tasakaalu rakendusliku ja akadeemilise kõrghariduse toetamises ning arendamises, mida saab kujundada nii eelarvepoliitika kui riikliku koolitustellimuse kaudu. Samas tuleb Ülle Ernitsa hinnangul avaramaks muuta ka tasulise õppimise võimalusi.

„Tänane olukord, kus teatud erialade vastu on huvi, kuid tudeng ei saa oma raha eest õppida, pole riigile kasulik ning tekitab ka õppijates nördimust ja küsimusi. Pooldame tasuta kõrghariduse säilimist, kuid samas on selge, et me ei saa tasuta õppekohtade arvu kasvatada ainult sel põhjusel, et noortel on teatud erialade vastu suur huvi. Teinekord on kõige suurem tööjõupuudus just nendel erialadel, mis ehk pole nii populaarsed, aga mis on hädavajalikud julgeoleku, tervishoiu või tööstuse jätkusuutlikuks toimimiseks,“ tõi Ülle Ernits näiteid lahendust ootavatest küsimustest.

Rakenduskõrghariduse potentsiaali võimendamise ja tulemusliku rahastusmudeli kõrval peab Ülle Ernits oluliseks jätkata Eesti talendipoliitika välja töötamist, mille arutelud on viimastel kuudel käivitunud. „Teame kõik, et ühelt poolt on meil tööjõupuudus ja teiselt poolt kummitab vananeva rahvastiku vajadus sotsiaal-ja tervishoiuteenuste järele. Seepärast on oluline, et Eesti saaks ja püsiks välistalentidele avatud ja atraktiivse sihtriigina ning mõistagi on oluline ka hariduse regionaalne kättesaadavus,“ lisas Ülle Ernits.

Loe pressiteadet ka PM Haridusportaalist: "Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu asub juhtima Ülle Ernits"