Persoonilugu - Ülle Ernits
Loe persoonilugu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ülle Ernitsaga, kes on Aasta Õpetaja gala "Aasta õppeasutuse juht" kategooria üks lõppvooru nominentidest. Auhinnad antakse üle Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 14. oktoobril Estonia Kontserdimajas. Sündmusest teeb otseülekande Eesti Televisioon pühapäeval algusega kell 18.50.
Ülle Ernits
rektor
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 15. november 1991
1. Sind esitati Aasta Õpetaja 2018. galal “Aasta õppeasutuse juht” üheks lõppvooru nominendiks. Kas olid üllatunud?
Olin väga üllatunud, seda oli rohkem, kui oleksin osanud oodata. Olen väga tänulik nendele, kes minu eest seisid ja minu kandidatuuri pidasid võimalikuks esitada.
2. Kuidas jõudsid rektori ametini?
Tulin Tallinna Meditsiinikooli 1991. aasta sügisel tööle esialgu õpetajaks ja 1998. aastast sain õppedirektoriks. Õppedirektoriks nimetamine oli minu puhul õige otsus, sest õpetajana oli juba igav hakanud ja vajasin uusi väljakutseid. Direktori kohusetäitjaks nimetati mind 2001. aasta detsembris juhuse ja olude tahtel. Esialgu võtsin tööd kui ajutist, kuid saime kolleegidega tööle hoo sisse ja direktoriks kandideerimine oli juba loomulik samm. 2005. aastal korraldati Tallinna Meditsiinikool ümber Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliks ning sellest algas ka rektori amet.
3. Mida arvad tunnustamisest, kas tunnustamine on oluline?
Tunnustamine on inimestele oluline ja nii ka minule. Samas olen pigem seda tüüpi inimene, kes ise ennast motiveerib, lisaks motiveerib väga ka see, kui saan kolleegidega hästi läbi ja meil on kerge leida ühist keelt. Igapäevases töös on kõige olulisem motivaator see, kui tahad tööle minna. Kollektiivis ongi oluline peale suuremate, ametlike tunnustamiste just igapäevases töös üksteise märkamine ja tagasiside andmine.
4. Missugused on Sinu hobid?
Viimased pea 4 aastat olen tegelenud joogaga, lisaks avastasin tantsuhuvilisena 5 rütmi tantsu. Jooga ja tantsimine täiendavad üksteist suurepäraselt. Olen ka suur filmihuviline, eelistades ulmeteemalisi filme. Kui tundub, et pea on liigselt tööd täis, siis võtan lahti näiteks Sirbi või Müürilehe ja loen artikleid, saan nii mõtlemiseks ainest. Veel meeldib kõndida, 10 km on üks mõnus laupäevane jalutuskäik, mille vältel pean mõttes monolooge aktuaalsetel teemadel.
5. Mis on elus kõige tähtsam?
Olen seda meelt, et elu tuleb elada sisu ja teadmisega, et annad elule tähenduse. Ühel hetkel sai selgeks, et kui oled ema, siis elu mõte on laste/lastelaste heaolu.