Persoonilugu - Kadi Lubi

19. detsembril toimus kõrgkooli töötajate aastalõpu tänuüritus, kus jagati juba kaheksandat korda rändkarikarikaid. 2019. a "Aasta veduriks" valiti Kadi Lubi.

Kadi Lubi

tervishariduse keskuse õppejõud-dotsent
Töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 21. august 2018

1. Said 19. detsembril kõrgkooli töötajate aastalõpu tänuüritusel 2019. aasta veduri rändkarika. Mida tunnustusest arvad?

Tunnustamine on kõigile oluline, ka minule. Siinkohal kasutan veelord võimalust kõiki tänada, et tegemisi on märgatud ja peetud sellise auhinna vääriliseks. Mõneti on muidugi alati kahju, et tuleb valida üks, sest ka teised nominendid olid väga palju panustanud ning oleksid minu arvates samamoodi võinud selle tunnustuse pälvida.

Samas pean igasuguste tunnustuste puhul oluliseks meenutada, et tunnustuste aluseks olevad tegevused on väga harva ühe inimese poolt tehtavad. Ma võiksin paljusid asju algatada, aga kui minu ümber ei oleks inimesi, kes neil teemadel kaasa mõtleks ja aitaks neid ellu viia, siis lihtsalt headeks ideedeks need jääksid. Nii et siinkohal tänan ka kõiki neid inimesi, kellega oleme koos erinevate projektide puhul toimetanud. Ja ehk on siin edaspidiseks ruumi veel ühele tunnustusele – Aasta toimivaim meeskond? 
 

2. Aasta veduri rändkarika võidu tõi Sulle "Rakendusuuringute ning teadus- ja arendustegevuse (RUTA) meeskonna juhtimine, uuringute ja akadeemilise eetika eesvedamine. Õppejõude nõustamine teadusalastes küsimustes. Panuse andmine kirjalike tööde juhendi uuele kuuele. Uute ideede ja arengusuundade algatamine erinevatel õppekavadel ja erinevates valdkondades". Mida Sa ise oma säravaimaks saavutuseks pead?

Ma ei oska seda öelda – minu jaoks on kõik mu tegemised olulised. Olen lihtsalt selline inimene, et ma katsun ennast mitteköitvate asjadega mitte siduda ja seetõttu peab minu jaoks iga tegevus olema „särav“ selleks, et sellele oma aega üldse tahaksin kulutada. Nii et kui pean üldse midagi oma säravaimaks saavutuseks pidama, siis seda, et olen endale suutnud kuidagi „ära rääkida“ võimalused kõigi ideede ja tegevuste elluviimiseks.

3. Lisaks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile Sa töötad ka Riias Stradina Ülikoolis külalisteadurina, kus Sinu peamised ülesanded on seotud ühise teadusprojektiga. Kust leiad energiat, et nii palju teha ja jõuda, mis paelub teaduse ja ülikooli/kõrgkoolis töötamise juures?

Ma arvan, et selle vastus on eelmise küsimuse vastuses. Kui minu jaoks on tegemist huvitava ja olulise asjaga, siis ma lihtsalt olen selle tegemiseks nii motiveeritud, et leian endale nii sisemist- kui ajalist ressurssi, et veel üks põnev tegevus oma plaanidesse mahutada. Aga Ühise teadusprojekti puhul on minu jaoks oluline teema – miks mõned naised ei käi rinnavähi sõeluuringul. Ja Läti tundus võrdluseks sobilik riik, kuna meie kultuuriline ja ajalooline, mõneti ka ühiskondlik taust on sarnased. Ise ootan juba huviga, millistele tulemustele jõuame. Nii et ilmselt hasart ja motiveeritus teadustööst on need, mis mind käivitavad.
 

4. Missugused on Sinu hobid, mida Sulle meeldib vabal ajal teha?

Mulle meeldib vabal ajal lugeda ilukirjandust, et oma mõtlemist ergutada, aga samas teadusest “puhata”. Veel armastan väga teatrit selle erinevais vormides. Mõlema tegevusega plaanin ka eesootaval pühade- ja puhkuseperioodil tegeleda. Need tegevused annavad mulle võimaluse tegeleda samal ajal oma hobide ja lastega, ilmselt olen egoistlik, kui ütlen, et kasvatan oma lastest endale mõtte-, teatri- ja teekaaslasi.
 

5. Mis on elus kõige tähtsam?

Ma kordan ennast, aga olen jätkuvalt seisukohal, et elus on kõige tähtsam elamine ise – julgus võtta vastu erinevaid väljakutseid, mis alguses võivad tunduda uskumatud või suisa pöörased ja teostamatud; tegeleda erinevate asjadega, käia erinevates kohtades. Ja selle juures on muidugi oluline, et on olemas inimesed. Olen õnnelik, et mu elus on piisavalt “minu inimesi”, kellega sellel rännakul, enese otsimise, arendamise (ehk kunagi ka leidmise :)) teel liikuda ja mitte tunda kahetsust võimalike tegemata jäänud asjade pärast.