2007. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi käivitatud projekti raames saavad kõrgkooli õppejõud:

• teoreerilis-praktilised teadmised keeleoskuse tasemete, keeleoskuse mõõtmise, keeleoskuse taseme määramise kohta;
• teadmised, kuidas korraldada õppetööd, kui õpperühmas on erineva emakeelega ja erineva eesti keele oskustasemega üliõpilased.

Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hooldusõdede õpperpogrammi ja selle rakendamisega ning rahastamisega. Vastuvõtjad:  Merike Kravets, Tiina Juhansoo ja Pirjo Peterson.  

Arteveldehogeschooli töötajad korraldasid õppereisi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli.

Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda:

KOOSTÖÖLEPING
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI JA TALLINNA TEHNIKKÕRGKOOLI VAHEL
1.03.2007-1.03.2012

Praktika on õppekava lahutamatu osa, mis täiendab ja kinnistab läbi õppekava teooriaõppes õpitut. Üliõpilase praktika käigus saavutatud teadmised ja oskused on sõnastatud praktika aineprogrammides.

"Farmatseudiks olemine on minu jaoks suur uhkus, kuna farmatseut peab oma ametikohal olema alati kohusetundlik, aus, korrektne ja loomulikult peavad olema tal väga põhjalikud teadmised farmaatsiast terviklikult, kõike seda saab omandada Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Farmatseut peab olema ka väga hea suhtleja, kuna leti taga olles peab nõustama väga paljusid erinevaid inimesi, kes tihtipeale kogu hingest loodavad, et just Sina, tulevane farmatseut, teda aitad. Ja ei ole midagi toredamat, kui inimene, kes on tänu farmatseudile ka rohupudelist abi saanud ning Sind järgmine kord tänab.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis viiakse rakenduskõrgharidusõpet läbi 3 struktuuriüksuses: õenduse õppetool, meditsiinitehnilise hariduse keskus, tervishariduse keskus. Iga struktuuriüksus koordineerib rakenduskõrgharidusõppe õppekavade õppetööd.

Õppekava statuut

Eellugu
Optometriste hakati Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis koolitama 1998. aastal. Eesti kaubanduse ja majanduse mitmekesistumine põhjustas prillipoodide arvu järsu kasvu, mille tulemusena suhteliselt väikesearvuline silmaarstide hulk ei suutnud elanikkonna vajadusi silmade kontrollimise osas rahuldada. Järjekorrad silmaarsti vastuvõtule venisid kuni 2 kuuni. Üheksakümnendate aastate keskpaigas tekkis terav vajadus spetsialistide järele, kes oleksid suutelised inimestele prille välja kirjutama, müüma ja ka valmistama. 

SOOME TERVISHOIUTÖÖTAJATE KOOLITUS
18.-19. 10.2006