Skip to main content

Õppekava statuut

Õppekava statuut

  • Magistriõppe õppekava vorm
  • Rakenduskõrghariduse õppekava vorm
  • Kutseõppe õppekava vorm
  • Kutseõppe õppekava moodulite rakenduskava vorm

Outcome Based Curriculum Statute of Tallinn Health Care College

KINNITATUD
kõrgkooli nõukogu 22.05.2018.a otsusega nr 6.1

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekava statuut

Statuut kehtestatakse lähtudes Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli põhimäärusest ja see on kooskõlas ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning kõrgharidusstandardiga. Kutsehariduse õppekavade korral lähtutakse kutseõppeasutuse seadusest ja kutseharidusstandardist.  

  1. Üldsätted
    1. Statuut reguleerib magistriõppe, rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe nõudeid õppekavale ning õppekava avamist, hoidmist, muutmist, arendamist ja sulgemist Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis (edaspidi kõrgkool).
    2. Magistriõppe õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestvuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (KHS).
    3. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, oodatavad õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused (KHS).
    4. Kutseõppe õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused. Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. Kutsestandardite alusel määratakse õppekavades kindlaks õppe käigus omandatavad osakutsed.
    5. Kõrgkooli õppekavad kuuluvad õppevaldkonda tervis ja heaolu, õppesuunda tervis. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavad kuuluvad õppekavagruppidesse tervishoid ja meditsiin. Kutseõppe õppekavad kuuluvad tervise ja heaolu õppevaldkonda.
    6. Statuudis kasutatakse mõisteid järgmistes tähendustes:
    7. Õpiväljund määratleb õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava, mooduli ja/või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.
    8. Moodul on õppekava sisulise liigendamise ühik. Moodul koondab õppeained eesmärgistatud kogumiks või koosneb ühest õppeainest või jaguneb alateemadeks. Mooduli maht on täisainepunktides.
    9. Õppeaine on konkreetset valdkonda käsitlev või sellest laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste süstemaatiliselt esitatav kogum. Õppeaine maht on täisainepunktides.
    10. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav loeng, seminar, praktikum, laboratoorne töö, individuaaltund või muul määratud viisil toimuv õppetöö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Kontaktõpe toimub õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes), milles osalevad nii üliõpilane/õpilane kui õppejõud/kutseõpetaja.
    11. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas või simulatsioonikeskkonnas kõrgkooli poolse ja praktikabaasipoolse juhendaja (mentori) juhendamisel või mõnes muus vormis.
    12. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
    13. Valikained on õppekava eesmärgist lähtuvad üliõpilase/õpilase poolt valitavad õpitava valdkonnaga seotud õppeained. Valiku võib teha oma õppekava valikainetest või kõrgkooli mõne teise õppekava valik- või kohustuslike ainete vahel. Üliõpilane võib valida samas mahus  õppekava väliselt valikained.
  2. Õppekava struktuur

Magistriõpe

  1. Magistriõppe õppekava sisulise liigenduse ühik on moodul.
  2. Magistriõppe õppekava koosneb üldandmetest, moodulitest (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega), õppeainetest (koos mahuga) ja valikained (koos mahuga). (vaata lisa 4).
  3. Õppekava lisaandmed on õppetöö ajalise jaotuse plaan (aasta, semester ja hindamine).
  4. Aineprogrammi kohustuslikud osad on õppemeetodid, iseseisev töö, hindamine (meetodid ja kriteeriumid), kirjandus.
  5. Magistriõppeõppe nominaalkestus on 1,5 kuni 2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 90 kuni  120 EAP.
  6. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 60 EAP ja semestri maht 30 EAP. 
  7. Magistriõppes nähakse ette praktika, mis on vajalik õpiväljundite saavutamiseks ja mille maht määratakse õppekavas.
  8. Magistriõppes moodustab magistrieksam või magistritöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 ainepunkti.

Rakenduskõrgharidusõpe

  1. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava sisulise liigenduse ühik on moodul.
  2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava koosneb üldandmetest, moodulitest (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega), õppeainetest (koos mahu, eesmärgi ja väljunditega) ja valikained (koos mahuga). (vaata lisa 1).
  3. Õppekava lisaandmed on õppetöö ajalise jaotuse plaan (aasta, semester ja hindamine).
  4. Aineprogrammi kohustuslikud osad on õppemeetodid, iseseisev töö, hindamine (meetodid ja kriteeriumid), kirjandus.
  5. Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4,5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180 kuni 270 EAP.
  6. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 60 EAP ja semestri maht 30 EAP. 
  7. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 protsenti.
  8. Vastavalt EL direktiividele on õe põhiõppe õppekavas praktikat vähemalt 90 EAP ja ämmaemanda õppekavas vähemalt 110 EAP.
  9. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 5 EAP.  

Kutseõpe

  1. Kutseõppe õppekavad on neljanda või viienda taseme, esmaõppe või jätkuõppe õppekavad. Õppevormid fikseeritakse õppekavas (vaata lisa 2) ja selle juurde kuuluvas rakenduskavas (vaata lisa 3).
  2. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP). Üks arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppetöö maht õppeaastas on 60 arvestuspunkti.
  3. Kutseõppe õppekava koosneb moodulitest, mis on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.
  4. Moodulid jagunevad põhiõpingute, valikõpingute ja üldõpingute mooduliteks.
  5. Iseseisev töö moodustab statsionaarse õppevormi puhul vähemalt 15 protsenti ja mittestatsionaarse õppevormi puhul üle 50 protsendi õpingute kogumahust.
  6. Kutseõppes koolipõhises õppvormis moodustab praktika kuni poole õppekav mahust ja töökohapõhise õppe vormis vähemalt 2/3 õppekava mahust.

 

  1. Õppekava avamine
  1. Kõrgkoolil on õigus avada rakenduskõrgharidusõppe õppekava tervishoiu ja meditsiini õppekavagrupis, milles kõrgkoolile on antud koolitusluba. Uue õppekavagrupi ja magistriõppe õppekava avamist  taotleb kõrgkool vastavalt Rakenduskõrgkooli seadusele.
  2. Kõrgkoolil on õigus avada kutseõppe õppekava tervise ja heaolu õppevaldkonda kuuluvates õppekavarühmades (ISCED-F 2013).
  3. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava avamise eelduseks on õppekava suunal vähemalt magistrikraadi omava, kvalifikatsiooninõuetele vastava õppekava juhi töötamine kõrgkoolis vähemalt 0,7 ametikohaga ja 5 aastase töölepinguga.
  4. Magistriõppe õppekava avamise eelduseks on õppekava suunal vähemalt doktorikraadi omavate, kvalifikatsiooninõuetele vastavate õppejõudude töötamine kõrgkoolis summaarselt vähemalt 1,0 ametikohaga.
  5. Kutseõppe õppekava avamine aluseks on kutsestandardi olemasolu ja/või sotsiaalpartnerite kirjalikult väljendatud ja tõendatud vajadus.
  6. Õppekava avamise algatab kõrgkool.
  7. Õppekava avamise eelduseks on selgelt põhjendatud vajadus õppekava alusel koolitatavate spetsialistide järele ning piisavad akadeemilised ja materiaalsed ressursid.
  8. Õppe läbiviimise aluseks on kõrgharidusstandardile/kutseharidusstandardile vastavad õppekavad, mis on kinnitatud rakenduskõrgkooli nõukogus ning kantud EHIS-esse.

 

  1. Nõuded õppekavale
  1. Õppetöö kvaliteedi tagamisel juhindutakse Rakenduskõrgkooli seadusest, Ülikooliseadusest, Kõrgharidusstandardist, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditest ja suunistest, kõrgkooli arengukavast ning kvaliteedinõuetest.
  2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavas õpetavad 100% õppeainete mahust vähemalt kõrgharidusega vastavas õppevaldkonnas, arendustööl aktiivsed ja vastava kvalifikatsiooniga õppejõud.
  3. Magistriõppe õppekavas õpetavad 100% õppeainete mahust vähemalt magistrikraadiga vastavas õppevaldkonnas, arendustööl aktiivsed ja vastava kvalifikatsiooniga õppejõud.
  4. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavas praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on kõrgharidus, erialase töö kogemus ja stažeerivad vähemalt üks kord viie aasta jooksul.
  5. Õppetöö kvaliteedi tagamiseks kõrgkool:
    1. loob parimad võimalikud tingimused õppimiseks ja õpetamiseks ning arendab pidevalt õppe- ja töökeskkonda;
    2. ajakohastab õppemeetodeid ja -vahendeid, koostab eestikeelseid õppematerjale ning varustab raamatukogu õppe- ja teaduskirjandusega;
    3. tagab võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude/kutseõppe õpetajate rakendamise õppeprotsessis ja nende järjepideva täienduskoolituse edendamise;
    4. tagab õppekavade süsteemse ja järjepideva arendamise;
    5. tagab õppeprotsessi tugiteenuste (sh nõustamise, õppeinfosüsteemi, üliõpilaste nõustamise, praktikakorralduse jms) arendamise;
    6. hangib üliõpilastelt, õpilastelt, lõpetajatelt, tööandjatelt ning teistelt siht- ja sidusrühmadelt regulaarselt tagasisidet, analüüsib seda ja integreerib tulemused õppekavaarendusse;
    7. arendab üliõpilaste/õpilaste ja õppejõudude/kutseõppe õpetajate välisvahetuse kaudu õppetegevuse rahvusvahelist dimensiooni.
  1. Õppekava hoidmine
  1. Õppekava uue versiooni kiidab heaks kõrgkooli nõukogu ja selle kannab EHISesse õppeosakonna juhataja.
  2. Õppekavade registreerimise, õppekavades tehtavate muudatuste jms üle peab arvestust õppeosakonna juhataja.
  3. Iga kõrgharidusõppe õppekava juurde ja kutseõppe õppekavarühma juurde moodustatakse õppekava nõukogu, mille ülesanneteks on:
    1. Anda hinnang õppekavale, tuginedes õppekava analüüsile(dele).
    2. Anda hinnang üliõpilaste, vilistlaste, tööandjate tagasisideküsitluse tulemustele.
    3. Teha ettepanekuid õppekava arendamiseks.
    4. Anda hinnang õppekeskkonna vastavusele õppekava eesmärkidele ning teha vajadusel ettepanekuid kõrgkooli nõukogule õppekeskkonna arendamiseks.
    5. Anda hinnang õppekava akadeemilise personali piisavusele ja jätkusuutlikkusele.
    6. Teha ettepanekuid õppekava ajakohastamiseks, spetsialistide kaasamiseks õppetöösse ja eelarvevahendite kasutamise kohta.
    7. Osaleda õppekava kvaliteedihindamise protsessis.
  4. Õppekava nõukogu soovituslik koosseis on järgmine:
    1. õppekava kutseala õppejõud;
    2. kõrgkooli töötaja;
    3. tööandja (d);
    4. vilistlane (sed);
    5. üliõpilaste esindaja(d);
    6. välisekspert.
  5. Õppekava ja õppekavarühma nõukogu moodustatakse õppestruktuuri üksuse juhi ettepanekul  kõrgkooli nõukogu otsusega kuni kolmeks aastaks.
  6. Õppekava/õppekavarühma nõukogu tööd korraldab üldjuhul õppekava juht, nõukogu tööd juhib üksuse juht.
  7. Õppekava nõukogu tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aastas.

 

  1. Õppekava muutmine
  1. Õppekava muudatuseks loetakse muudatust, mida tehakse EHISesse esitatud versioonis.
  2. Õppekava muudatuse algatab õppestruktuuri üksuse või õppekava juht.
  3. Õppekava muudatuse kiidab heaks õppekava nõukogu ja kinnitab kõrgkooli nõukogu õppekava haldava üksuse juhataja ettepanekul.
  4. Kui muudatus puudutab teisi kõrgkooli õppekavasid ja/või üksusi, kooskõlastatakse muudatus vastava(te) üksus(te) juhatajaga(tega).
  5. Õppekava uue versiooni esitab üksuse juhataja kõrgkooli nõukogule 1. maiks või 1. novembriks.
  6. Kutseõppe õppekava rakenduskava kinnitab õppeprorektor käskkirjaga kutseõppe osakonna juhataja esildise alusel vähemalt kaks kuud enne õppe algust. (muudetud)
  7. Õppekava uue versiooni koos lisaandmetega esitab üksuse juht õppeosakonda peale kõrgkooli nõukogus kinnitamist, õppeosakond kannab õppekava ÕIS-i hiljemalt 1. juuniks.
  1. Õppekava arendus  
  1. Juhul, kui õppekavasse muudatusi ei planeerita, esitab üksuse juhataja järgneva õppeaasta õppekava (koos lisaandmetega) õppeosakonda 15. veebruariks. Õppeosakond kannab õppekava ÕIS-i hiljemalt 15. märtsiks.
  2. Õppekava lisaandmed on:
    1. Õppekava moodulites olevate õppeainete ajaline jaotus (õppeaasta, semester).
    2. Valikained koos eesmärkide, väljundite ja ajalise jaotusega (õppeaasta, semester).
  3. Aineprogrammi kohustuslikud osad (õppemeetodid, hindamine, iseseisev töö ja kirjandus) täidab ÕIS aine õppejõud hiljemalt 2 nädalat peale semestri algust.
  1. Õppekava sulgemine
  1. Algatus õppekava sulgemiseks tuleb kõrgkoolilt või vastava haldusala ministeeriumilt.
  2. Õppekava suletakse haldusala ministri käskkirja alusel.
  3. Õppekava sulgemisel tagab kõrgkool koostöös haldusala ministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises kõrgkoolis samal või lähedasel õppekaval.
  1. Rakendussätted
  1. Käesolev statuut jõustub selle vastuvõtmise hetkest.
  2. Kui käesolev statuut on vastuolus teiste õppekavade avamist, kinnitamist, muutmist või sulgemist käsitlevate Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dokumentidega, kehtivad käesolevas dokumendis sätestatud põhimõtted.