Kõrgkooli ja tudengite kiire reageerimine tagas haiglale mitusada oskuslikku abikätt

Viimasel ajal räägitakse üha enam tervishoidu raputavast kriisist, rusuvast tööjõupuudusest ja ülekoormatud õdedest. Ometi on lohutav teada, et ka kõige raskemal ajal leiab lahendusi, mis natukenegi leevendust pakuvad.

Viiruse enneolematu kulg ja hävitustöö on seadnud kogu tervishoiusüsteemi väga keerulisse seisu. Haigete arv on üleloomulikult suur, viiruseoht on ülisuur nende patsientide hooldamisel, abistamisel ja ravimisel ning see nõuab kordades suuremat personalihulka. Nii on sattunud eelkõige haiglasüsteem suurde raskusesse ja niigi personalinappuses töötav tervishoiusektor ja tule enam toime. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp selgitab, et sellises olukorras on tudengite kaasamine väga loogiline samm: “Tervishoiu- ja meditsiinivaldkonna õppurid on juba oma elukutsevalikul lähtunud sellest, et nende tulevane töö on kaugel rutiinist ja iga päev võib tuua uusi ja keerukaid olukordasid, mida tuleb lahendada. Enamus tervishoiu kõrgkoolide õppuritest töötavad õppimise kõrvalt ja on olnud ka viiruse-eelsel ajal märkimisväärseks lisaressursiks.”

Õppurite koolitamisel jälgitakse kindlat plaani, kus igal õppekava osal on oma koht ja aeg, et vajaminevad teadmised õiges järjekorras omandatud saaks. Nii on ka õppurite praktikale suunamine kindlalt ajastatud ja ettevalmistatud. Kriisiolukord nõuab aga paindlikku lähenemist kõiges, mistõttu on kõrgkoolil tulnud oma planeeritud ajakava ümber korraldada. “Tänases olukorras reageerisime haiglate abipalvetele operatiivselt ja leidsime võimaluse ka pinevas olukorras veel lahendusi leida. Nii korraldati kolme päevaga ümber senine planeeritud õppetöö teise kursuse õenduse õppekava peaaegu 200 üliõpilasel. Katkestati teooriaõpe ning alates novembri algusest on kogu teine kursus sooritamas oma praktikat, mille algusaeg pidi saabuma alles kolme kuu pärast - veebruaris. Sel moel said täiendust haiglad üle Eesti, kuid enamus üliõpilasi suundus sinna, kus hetkel kõige kriitilisem – Ida-Viru Keskhaigla, Narva ja Pärnu haigla ja kõik Tallinna haiglad. Kuigi õppetöös on see veidi äraspidine käik, sest osa teooriast on veel sooritamata ja osad küsimused võivad jääda esialgu õhku, on neil kõigil omandatud vajalikud õendusoskused, et praktikat juhendaja käe all sooritada. Valmisolek kriisiolukorras panustada seal, kus täna abi kõige enam vajatakse, kinnitab õe õppekava üliõpilaste õiget kutsevalikut ja -väärtuste kandmist,” tõdeb Puusepp.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla oli üks asutustest, kuhu tudengeid ruttu appi paluti. “Regionaalhaigla on tervishoiukriisis teinud avalikkuse poole pöördumise ja inimesi, kes soovisid tulla haiglale appi, oli päris palju. Kriisi süvenedes pöördus Haiglate Liit Tervishoiu Kõrgkoolide poole. Tudengite kaasamine oli järjekordselt aktuaalne ja lootustandev, sest olid ju ka kevadel, pandeemia teise laine ajal just tudengid need, kes leidsid endas vabatahtlikku soovi kriisiolukorras tegutsemiseks,” selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor Katre Zirel. “Muljetavaldav on siinkohal tervishoiukõrgkoolide suutlikkus korraldada õpet ümber ja kiirelt reageerida, mis omakorda väärib suurt tunnustust.”

Regionaalhaiglasse läks 64 tudengit, kellest kõik on vaktsineeritud. “Täna haiglasse tulnud tudengid töötavad koos õdedega ühise eesmärgi nimel, kuid selge on see, et tegutsemine haiglakeskkonnas toimub juhendajate valvsa silma all ja ühtegi tudengit ilma väljaõppeta Covid osakondadesse ei saadeta,” räägib Zirel. Tõsiasi, et varasema praktikaga tekib õppetöösse ootamatu muutus, Zireli sõnul haiglat ei kohuta. “Arutlesime õendusjuhtidega haiglasse appi tulnud tudengite kaasamise üle ja leidsime ühiselt, et tulevaste noorte kolleegide panustamine kriisiolukorra lahendamisse on äärmiselt vajalik ja oluline – reageerida kiirelt, olla valmis muutusteks ja aidata oskuslikult kaasa seal, kus abi vajatakse – eks need on ühed õe töös olulised ja hinnatud omadused. Tänases kriisiolukorras puutuvad tudengid õe tööga kokku väga varakult ja oleme neile panustamise eest siiralt tänulikud!”

Ka kõikidel teistel õppekavadel on õppurid tundnud endas tahet ja valmisolekut minna appi vabatahtlikena kas oma õpitavas valdkonnas või pakkuda abi nendes kohtades, kus eelnev väljaõpe ei ole nii määrava tähtsusega ja seda korraldatakse kohapeal, näiteks covid-testijatena või nõuande- ja infotelefonidele vastajatena.