Vabatahtlikuna Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena üksuses, kus viidi läbi tegevusteraapiat COVIDi-järgsetele patsientidele.

Kes on tegevusterapeut ja millega ta täpsemalt tegeleb? 

Tegevusterapeutide kutsestandardi järgi defineeritakse tegevusterapeuti järgneval: “Tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tegevusteraapia on eesmärgipäraselt valitud tegevuste kasutamine inimese parima võimaliku tegevusvõime saavutamiseks igapäevaelus.” Tema töö on häirunud tegevusvõimega isiku tegevusvõime hindamine, säilitamine ja edendamine. Tegevusterapeudid töötavad eri vanuses ning eri häiretega inimestega. 

Virginia Stoffel ütles aastal 2014 väga hea kokkuvõtliku tsitaadi tegevusterapeutide kohta: tegevusterapeudid küsivad “mis on Teie jaoks oluline?”, mitte “mis Teil viga on?”.  

Kui kaua sa oled tegevusterapeudi õppekaval õppinud ja kui kaua õpingud kestavad? 

Hetkel õpin kolmandal kursusel ja õpingud kestavad kokku neli aastat. 

Kuidas õppetöö toimub ja milline on tunniplaan?  

Enne koroonapandeemiat toimus kogu õppetöö kõrgkoolis kohapeal. Tunniplaan oli võrdlemisi paindlik, kuna tavaliselt olid meil neljapäevad ja reeded vaba ning teised koolipäevad algasid 8:30 ja kestsid kuni 16:00. Oli ka lühemaid päevi ning mõni nädal käisime esmaspäevast reedeni tundides. Koroonapandeemia ajal toimusid loengud zoomis ning praktikumid kõrgkoolis kohapeal. Ka eksamid, mida ei olnud võimalik veebis läbi viia, toimusid kõrgkoolis. 

Esimesel aastal on rohkem teoreetilisi loengud, et saada vajalikud oskused ja teadmised, enne kui neid praktiseerima minnakse. Alates teisest aastast on juba ka praktikume rohkem ning selliselt on võimalik palju asju enda ja oma kursusekaaslaste peal läbi proovida. 

Tegevusterapeudi õppekaval on ette nähtud igal aastal praktika ning praktikabaasid saame me ise valida. Selleks, et valikut lihtsustada antakse ette praktikabaasid, kus tudengid eelnevalt praktikaid sooritanud on, kuid alati on võimalus ka ise otsida mõni praktikabaas, mida nimekirjas veel pole. Esimene kuni kolmas kursus lähevad praktikale aprilli teisest poolest ning praktika on ametlikult kuni juuni teise nädalani. Pärast igat praktikat on vaja kirjutada ka praktikaaruanne ning kliendijuhtum(id). Alates teisest aastast on võimalik praktikat sooritada, kas 8-nädalat ühes praktikabaasis või siis 4 nädalat ühes ning 4 nädalat teises asutuses. 

Esimese aasta praktika on vaatluspraktika, et tudengid näeksid normaalse arenguga lapsi ja eakaid. Vaatluspraktikal on praktikant 4 nädalat lasteaias ja teine 4 nädalat eakate päevakeskuses või hooldekodus.  

Teine aasta on laste aasta ehk praktikabaas tuleb valida selline, kus on erivajadusega lapsed. Kui esimese aasta praktika oli vaatluspraktika ning nendes praktikabaasides polnud oluline tegevusterapeudi olemasolu, siis alates teisest aastast peab tudengi praktika juhendajaks olema tegevusterapeudi haridusega spetsialist.  

Kolmandal aastal keskendutakse tööealistele erivajadustega inimestele ning sellest tulenevalt tuleb valida asutus, kus peamisteks klientideks on tööealised inimesed.  

Neljandal aastal on kaks praktikat. Sügisel on eakate praktika ning kevadel diplomieelne praktika. Juhul kui diplomieelse praktika ajaks on keegi juba erialasele tööle läinud on võimalik esitada sellekohased andmed ja sooritada praktika oma töökohas, kuid ka sellisel juhul tuleb praktikaaruanne esitada.  

                                                                       2. õppeaasta abivahendite praktikum Invaru Jüri kontroris.
 

Miks sina just tegevusterapeudi õppekavale õppima asusid?  

Teadsin juba põhikoolis õppides, et soovin edasi õppida eriala, mis on seotud tervishoiuga. Gümnaasiumi lõpuklassis tuli aga teha kindel otsus, millisele erialale kandideerida. Otsustasin vaadata, milliseid erialasid on võimalik õppida nii Tallinnas kui ka Tartus. Tallinn oli minu jaoks kodusem ning sellest tulenevalt otsustasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kasuks. Minu esimeseks valikuks oli tegevusteraapia ning teiseks valikuks õe eriala. Tegevusterapeudi õppekava just seetõttu, et antud eriala on niivõrd mitmekesine ning ei pea spetsialiseeruma ühele häirele või vanusegrupile.   

Kes võiks tegevusterapeudiks õppida?  

Tegevusterapeudiks võiksid õppida inimesed, kes on sõbralikud, empaatilised, loovad, kannatlikud, inimestega tööd nautivad, optimistlikud, tähelepanelikud, kohanduvad ning valmisolekuga ise teadmisi juurde omandada. 

Kasuks tuleb ka toimetulek raskemates olukordades ning nii-öelda paks nahk. Näiteks võib kliendil olla teraapiasse tulles kehv tuju või tema diagnoosist tingituna ütleb terapeudile midagi halvasti. 

Kuidas näeb välja kandideerimine tegevusterapeudi õppekavale ning kuidas selleks valmistuda? 

Tegevusterapeudi õppekavale kandideerides arvestatakse esmalt gümnaasiumi lõputunnistuse teatud õppeainete keskmist hinnet. Seejärel tuli sooritada internetis ka eesti keele test. Kõrgkoolis kohapeal toimus ka vastuvõtuvestlus ja -test. Testis tuli võtta “pilet”, millel oli kirjas juhtumianalüüs, mis tuli pärast 10-15-minutilist ettevalmistust komisjonile ette kanda. Kindlasti tuleks kandidaadil enda jaoks lahti mõtestada see, et miks just tegevusterapeudiks soovid saada. 

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool pakub ka vastuvõtuks ettevalmistavat kursust. Kui aga ei ole sellel võimalik osaleda või jäid registreerimisega hiljaks, on alati võimalik teha ise kodutööd - otsides ning lugedes tegevusteraapia, erinevate häirete kohta ja millised võimalused on erivajadustega inimestele. 

3. kursuse pimeda praktikum ning praktikum õppeaines Tegevusteraapia somaatiliste häiretega klientidega.
 

Kas sa töötad ka õpingute kõrvalt? Mida soovitad teistele, kes töötavad ja õpivad samaaegselt? 

Jah - esialgu töötasin ma nädalavahetustel hotellis ning kolmandal õppeaastal töötasin 0,75 koormusega klienditeenindajana. Pärast kolmanda aasta praktikat pakkus praktikabaas sügiseks mulle juba tegevusterapeudi töökohta. Kõrgkooli kõrvalt on võimalik töötada, kuid kõigile antud lahendus ei sobi, seega tuleks asjale personaalselt läheneda. 

Samaaegselt töötades ja õppides pead olema võimeline oma aega väga hästi planeerima, et kõik vajalikud koolitööd saaksid õigeaegselt tehtud. Minu soovitus on üles kirjutada kuupäevad ning ülesanded, mida on vaja teha - selliselt on pidevalt silme ees, millal midagi vaja teha on. 

Mis on tegevusterapeudiks õppimise juures kõige toredam? 

Õppimise juures on olnud kõige toredamad praktikumid, kus saame ise kõike proovida ja läbi mängida elulisi situatsioone. Samuti on äge teraapiaid täiesti iseseivalt planeerida ja läbi viia.  

3. kursuse käeteraapia praktikumid - käe liigesliikuvuse hindamine gonjomeetriga ning enda valmistatud ortoosid.
 

Mis on tegevusterapeudiks õppimise juures olnud kõige keerulisem? 

Esimesel aastal oli kõige keerulisemaks õppeaineks anatoomia ja füsioloogia, kuna kursus on üsna mahukas ja enamasti iseseisev õppimine. Minu jaoks on olnud keeruline ka see, et enamus õppematerjale on inglise keeles. Õpingute lõpus on aktuaalne ka lõputöö teema valik, mis oli samuti paras pähkel. 

Kuidas õpingud lõppevad - kas eksamiga või lõputööga? 

Õpingud lõppevad lõputöö kirjutamisega, millega tegeleme kolmandal ja neljandal kursusel. 

Kus saab tegevusterapeudi haridusega töötada ning kas tegevusterapeutidel tööd jagub? 

Tegevusterapeudi haridusega saab töötada peaaegu igal pool - nii tavakoolides, lasteaedades kui ka erinevates rehabilitatsiooniteenuseid pakkuvates asutustes. Töökohti tekib pidevalt juurde ja üha enam otsitakse tegevusterapeudi haridusega spetsialiste. Hetkel võib öelda, et pigem on tööjõu puudus. 

Mida soovitaksid neile, kes mõtlevad tegevusterapeudi õppekavale õppima asumisest kuid kõhklevad veel? 

Kasutada võimalust tulla kõrgkooli tudengivarjuks, kuna selliselt on võimalik näha, kuidas õppetöö toimub. Samuti tasub uurida võimalusi, et minna tegevusterapeudi töövarjuks ja näha, kuidas teraapiad käivad ning milliseid vahendeid terapeut klientidega kasutab.  

Saan väita, et tegevusterapeudi eriala on väga mitmekesine ning töö on alati vaheldusrikas! 

                                              Hindamisvahend Box and Blocks, mille osadest klotsidest on hetkel laotud lilleke.

                                         Orientatsioonitabel, mida peamiselt kasutatakse laste või intellektipuudega inimestega.

Tutvu vastuvõtuga!