Skip to main content

Vabatahtlikuna abis käinud Triin Trofimov: motiveerib see mõte, et sa saad ise nende inimeste heaks midagi teha

Vabatahtlikuna abis käinud Triin Trofimov: motiveerib see mõte, et sa saad ise nende inimeste heaks midagi teha

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli õppur ja nelja lapse ema Triin Trofimov käis kahe väiksema lapse kõrvalt vabatahtlikuna abis Paunküla hooldekeskuses. Triinu sõnul on vabatahtlikuks olemise juures kõige olulisem jälgida iseenda tervise hoidmist, et ka kõige raskemast olukorrast tervelt välja tulla.

Kaheksatunnised tööpäevad veetis Triin pidevalt kaitseriietuses. Hommikul tööle jõudes pani riided selga juba enne kui hooldekodu uksest sisse asutus. Uuesti seljast võttis ta riided alles peale tööpäeva, kui hooldekodu uksest juba välja oli astunud. “Seal oli natuke kehv see, et puhast ala ei olnud. See aga tähendas, et ma ka ei söönud seal midagi. Pakuti küll, et tule sööma, aga ma ei tahtnud maski ära võtta ja ma ei lähe ju õue sööma.”

Koroona leviku tõttu ei olnud lähedased Paunküla hooldekeskusesse lubatud. Kuigi meeleolu Triinu sõnul väga kurb ei olnud, siis suhtlemisest tundsid patsiendid märgatavalt puudust. “Näiteks lihtsalt kutsusid, et natuke siit valutab, kuskilt torgib või ajab köhima. Tegelikult tahtsid aga rääkida ja suhelda. Üks meesterahvas ütles küll, et räägib kodustega iga päev telefoniga.”

Rasked tööpäevad tegi veelgi keerulisemaks pereelu organiseerimine. Lisaks kahele vanemale lapsele kasvavad Triinu peres veel kaks väiksemat poega, kellest üks saab kohe kuueaastaseks, teine aga alles kuuekuuseks. Kodu ja hooldekeskuse vahel on 63 kilomeetrit ja kuigi valveid oli Paunkülas kokku vaid neli, siis lastega oli seegi omajagu asjaajamist. “Mu ema elab siin lähedal ja tema aitas kodus. Lisaks mu üks väga hea sõbranna elab Kosel, kes hoidis siis väikest poissi. Seega hommikuti pakkisin beebi kokku, viisin Kosele, käisin ise Paunkülas ja kui tagasi tulin, siis võtsin Koselt beebi ning koju tagasi.”

Vaatamata kõigele motivatsioonist Triinul puudu ei tulnud. “Motiveerib see mõte, et sa saad ise nende inimeste heaks midagi teha. Mingi missioonitunne ilmselt ja no põnev väljakutse ka. Sain hästi palju iseseisvalt tööd teha.” Võimalusel läheks ta kindlasti veel vabatahtlikuna abiks, kuid seda siis juba kuhugi kodule lähemale. “Kui sa oled oma kaitseriietuses ja täidad kõiki enesekaitse reegleid, siis ei tasu liiga palju karta,” julgustab Triin teisigi oma abi pakkuma. “Tegin oma vajalikud testid ka enne ja pärast ning kõik olid negatiivsed.”

Kui Sinagi tahaks vabatahtlikuna oma abi pakkuda, siis vaata võimalusi siit!