TERVISEDENDUS

TERVISEDENDUS

Mis on tervisedendus?

Rahvatervis on tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. 

Tervisedendus on üks rahvatervise valdkonna haru, fookuses on inimese igapäevast käitumist kujundavad sotsiaal-majanduslikud tegurid ning nende mõjutamine. Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization) defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli tervist mõjutavate tegurite üle ja selle kaudu muuta oma tervist paremaks.

Mõtteid tervisedenduse mõistest, tervisedendaja olemusest ning selle ameti vajalikkusest leiab ka noortegija.ee artiklist.

Millega tegeleb tervisedenduse spetsialist?

Tervisedenduse spetsialiste oodatakse tööle väga erinevatesse asutustesse ja seetõttu on ka töö iseloom erinev. Põhilised tegevussuunad on järgmised:

tervist toetava keskkonna ja võrdsete võimaluste loomine koostöö algatamine ja vahendamine, tervisepotentsiaali arendamine kogukondade  ja gruppide suutlikkuse arendamine, võimestamine inimeste tervisealase teadlikkuse ja oskuste arendamine tervise huvikaitse ja poliitika mõjutamine ning analüüsimine tervisealaste süsteemide arendamine tervisealase info kaardistamine ja uuringute teostamine tervistedendavate sekkumiste planeerimine ja koordineerimine.

Mis iseloomustab edukat tervisedenduse spetsialisti?

Head tervisedendajat iseloomustab julgus, kindlameelsus, veenmis- ja motiveerimisvõime. Igapäevases töös aitab edu saavutada aga kriitilise mõtlemise ja analüüsi oskus, otsustusvõime ja pingetaluvus. Lisaks eelnevale on olulisel kohal ka loovus, usaldusväärsus, pühendumus, empaatia ning meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus. 

Mitmed omadused on paljudel meist olemas, kuid mitmed on arendatavad ja kindlustunne tekib kogemustega. Kõige olulisem on see, et tervisedendaja teeks oma tööd südamega ja tõesti sooviks rahvastiku tervist edendada ning muutusi juhtida.

Mis saab pärast lõpetamist?

Tervisedendaja tööpõld on lai, seda enam, et palju on kokkupuutekohti ka teiste valdkondadega. Individuaalsed eelistused selguvad enamasti õppetöö käigus, kuid kui siht on silme ees juba õppima asudes, siis on võimalik ka oma õpinguid sellest lähtuvalt suunata. Tervisedenduse õppekava läbimine tuleb kasuks kõigile, kuid eelkõige vajavad vastava hariduse ja kogemusega spetsialiste:

  • kohalikud omavalitsused,
  • omavalitsusliidud,
  • haridusasutused,
  • valdkondlikud vabaühendused ja ettevõtted,
  • erinevad riigiasutused (nt ministeeriumid, Päästeamet, Maanteeamet, Tervise Arengu Instituut, Haigekassa jt).

Tervisedenduse õppekava on rahvusvaheliselt tunnustatud ja laiapõhjaline ning annab võimaluse siduda omandatud kompetentse erinevate magistriõppekavadega.

Tervisedendaja rolli paremaks mõistmiseks:

Müüt: Tervisedendaja peamine tööülesanne on ühekordsete ürituste korraldamine.

Tegelikkus: Tervisedendaja on strateegiline planeerija, kes lähtuvalt vajadusest ja tõendusest planeerib eelkõige järjepidevaid ja kompleksseid tegevusi.

Müüt: Tervisedendaja on eelkõige individuaalne nõustaja ja koolitaja.
Tegelikkus: Tervisedendaja tegeleb eelkõige rahvastikurühmadega, kuid olenevalt töökoha spetsiifikast võib tema ülesannete hulka kuuluda ka nõustamine ja koolitamine. Üldiselt tuleb lähtuda sellest, et tegevused omaksid mõju ja laiemat kasu.

Müüt: Rahvastiku terviseolukorda muudab peamiselt indiviidide teadlikkus tervisekäitumisest.
Tegelikkus: Inimeste tervisekäitumise muutmine on keeruline protsess, mille puhul tuleb tegeleda nii harjumuste, hoiakute, väärtuste, oskuste, teadmiste ja ka teiste isiklike mõjuteguritega. Lisaks on oluline arvestada keskkonna ja ümbritsevate inimestega. Enamik inimesi teavad näiteks seda, et tubakasuits on kahjulik.

Müüt: Tervisedendaja saab oma tööd teha üksinda.
Tegelikkus: Tervisedendus on meeskonnatöö. Tervisedendaja töös on kõige tõhusamad tegevused, mida tehakse kas koos inimestega või veelgi enam, mille algatavad ja mida juhivad asjaosalised ise.

Müüt: Tervisedendaja ametikohal võib töötada igaüks ilma eelneva väljaõppeta.
Tegelikkus: Tervisedenduse ametikohal töötamiseks on kasu mitmetest isikuomadustest ja mitmed oskused on universaalsed, kuid oluline on omada teoreetilist baasi ja spetsiifilisi oskusi, mida igaüks kindlasti ei valda. Tervisedenduse eriala õpetatakse Eestis ainult Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kust leida täiendavat infot tervisedenduse kohta?

Tervise Arengu Instituut
Sotsiaalministeerium
European Public Health Association
World Health Organization
International Union for Health Promotion and Education
Artikkel "Tervisedenduse tähendus nüüdisaja ühiskonnas"
Artikkel "Tervisedendaja - kas tegelane ulmefilmist?"
Tervisedendaja kutsestandard, tase 6

Taavi lugu

Küsisime tervisedenduse õppekava vilistlaselt Taavilt 7 küsimust tervisedenduse õppe kohta. Taavi vastustest on näha, et edukat tervisedendajat iseloomustab loovus ja taiplik meel: 

1. Miks otsustasid tulla õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervisedendust?

"Haridust on elus vaja,
valikuid pea üle saja.
Üks on teistest erilisem,
tervislikum, elulisem."

2. Mida tervisedenduse õppekava Sulle juurde on andnud?

"Planeerimist ja praktilisust,
arusaamist koostöö sisust."

3. Millised on eredaimad hetked õpingutest?

"Praktikad ja rühmatööd,
magamata jäänud ööd."

4. Mida tähendab tervisedendus Sinu jaoks?

"Kogukond teab mida teha,
hoidmaks terve oma keha."

5. Kus näed ennast erialaselt töötamas?

"Ministeerium, instituut,
vallamaja, miskit uut."

6. Milline on hea tervisedendaja?

"Koostööaldis, silmad lahti,
teiste aitamiseks mahti."

7. Kellele ja miks soovitaksid tulla õppima tervisedenduse eriala?

"Enda tervist oskad hoida?
Teadmistega teisi toida!
Meeldib teha tiimitööd?
Pühendudes läbi lööd!"

Tervisedenduse eellugu

1970ndad - Euroopa arenenud riikides sai alguse tervisedenduse eriala. Seda seostatakse tõdemusega, rahvastiku tervise parendamine toimub suuresti väljaspool tervishoiusüsteemi.

1986 - Maailma Terviseorganisatsiooni poolt algatatud Ottawa Harta vastuvõtmine, pärast mida laienes nimetatud valdkond ja spetsialistide väljaõpe Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Austraalias. Nimetatud deklaratsioonis määratleti esmakordselt tervisedenduse valdkonna töötajate kohustused ja vajalikud tegevussuunad. Alates kaheksakümnendatest aastatest on loodud tervisedenduse eriala õppeprogrammid paljudes arenenud riikides, käesolevaks ajaks ka paljudes Aafrika, Aasia ja Ida-Euroopa riikides. Välja on kujunenud tervisedendust hõlmav uus teadusharu ‒ salutoloogia ehk tervise arengu õpetus. See hõlmab neid protsesse, mis loovad, arendavad ja toetavad inimese tervist ja heaolu.

1993 - Eestis alustati tervisedenduse valdkonna arendamisega Sotsiaalministeeriumi moodustamise järgselt, kui selle struktuuris loodi minister Marju Lauristini algatusel uudne rahvatervise osakond eesmärgiga saavutada üleminek haiguskeskselt tervishoiupoliitikalt tervisekesksele poliitikale.

1995 - võeti vastu rahvatervise seadus ja loodi tervisedenduse spetsialistide ametikohad maavalitsustesse.

1997 - loodi Eesti Tervisedenduse Ühing, mis on rahvatervise valdkonnas tegutsevaid spetsialiste ühendav organisatsioon.

2003 - asutati Tervise Arengu Instituut – teadus- ja arendusasutus, mis kogub, ühendab ja pakub eri allikatest pärit usaldusväärset üleriigilist teavet Eesti rahvastiku tervise kohta.

2007 - avati tervisedenduse õppekava Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.